"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
Kuueaastasest poisist sai ahelsuitsetaja (0)
08. september 2008

Suitsetamisest loobujate heaks tegutseb Tallinnas kolm tasuta nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui ka täiskasvanud. Noorim konsultatsioonile pöördunud ahelsuitsetaja oli 10aastane poiss.

Suitsetamisest loobujate heaks tegutseb Tallinnas kolm tasuta nõustamiskabinetti, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui ka täiskasvanud. Noorim konsultatsioonile pöördunud ahelsuitsetaja oli 10aastane poiss.

Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna peaspetsialist, suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm rääkis loo 10aastasest poisist, kelle vanaema koolivaheajal konsultatsioonile viis. „Selgus, et poiss oli alustanud suitsetamist juba 6aastaselt ja selleks ajaks, kui ta nõustamiskabinetti jõudis, oli temast kujunenud ahelsuitsetaja, tarbides sigarette pakk päevas,“ tõdes Härm.
Kuna vanemad olid mõlemad suitsetajad, ei valmistanud sigarettide näppamine kodus vedelenud avatud pakkidest poisile raskusi. „Lapsest oli saanud nikotiinsõltlane, mille üle ta ise oli väga õnnetu, aga samas ei julgenud ta sellest oma vanematele rääkida,“ selgitas nõustaja. „Poisi kasv oli kängus, näonahk kaame ja põsenukid sinakad…“
Tiiu Härmi sõnul on suitsetajate kodudes sageli tubakatooted ripakil, mis õhutavad lapsi neid proovima. „Mida nooremalt aga alustada, seda kiiremini kujuneb nikotiinsõltuvus, seda rängemad on mõjud arenevale organismile ja raskem on sõltuvusest vabaneda. Noored sageli ei tea isegi, miks nad suitsetama hakkavad,“ seletas nõustaja.

Suitsetamine neelab kuupalga
Täiskasvanud on tema sõnul suitsetamisest loobumise nõustamise (SLN) kabinetti pöördudes aga tavaliselt ise juba suhteliselt hästi motiveeritud. „Nad on veendunud, et suitsetamine on tüütu tegevus ja kallis pahe, mis kahjustab tervist ja mõjub rahakotile laastavalt,“ märkis Härm. Näiteks kui suitsetamise kulu päevas on 30–40 krooni, siis aastas kulub suitsetamisele 11 000–14 000 krooni ehk paljude jaoks terve või isegi kahekordne kuupalk. Sama raha eest saaks käia korralikul puhkusreisil.
Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et ligikaudu 70% suitsetajatest soovivad sellest halvast harjumusest loobuda. Eestis suitsetab iga kolmas täiskasvanu (40% meestest ja 19% naistest) ning iga neljas 13–15aastane koolinoor, seega on suitsetamisest loobumise nõustamise teenus Härmi sõnul äärmiselt vajalik.
SLN kabinettidesse võivad hoolimata vanusest ja east pöörduda kõik, kes soovivad suitsetamisest loobuda – nii noored, täiskasvanud, kroonilised haiged, rasedad naised, rinnaga toitvad emad kui ka teised.
Nõustajad aitavad tugevdada suitsetamisest loobumise motivatsiooni, koostavad loobumise- ja raviplaani ning toetavad patsiente terve aasta jooksul pärast suitsetamisest loobumise esimest päeva. „Kui inimene pole aasta otsa suitsetanud, loeme teda mittesuitsetajaks,“ märkis Härm.
Toetudes maailmakirjanduse ja omaenese praktikale, julgeb Härm kindlalt väita, et edukas koostöö nõustajaga ning nikotiinisõltuvusravi vahendid võivad tagada positiivse tulemuse kuni 30%-l loobujaist, samal ajal kui iseseisvalt suudab suitsetamisest loobuda vaid 2-4% üritajaist.

Iga plaaster ei aita
„Kui suitsetajal on kujunenud tugev motivatsioon loobumiseks, toimib adekvaatne ja järjepidev koostöö nõustajaga ning ta järgib ühiselt koostatud loobumis- ja raviplaani, siis kroonib loobujat edu,“ on Härm kindel.
Abiks on kindlasti ka erinevad tõhusad nikotiinisõltuvusravi vahendid, nagu nätsud, plaastrid ja tabletid. Täiesti väär on nõustaja kinnitusel aga osta medikamente apteegi käsimüügist omal valikul, ilma eelnevalt nõustaja või raviarstiga konsulteerimata, sest igal suitsetajal on oma „lugu”, mis tuleb kõigepealt üksipulgi lahti arutada ja nikotiinisõltuvuse tugevusest lähtuvalt ka ravida.

* * *
Tallinnas osutavad suitsetamisest loobu­mise tasuta nõustamise teenust 3 kabinetti:

• Tallinna Lastehaigla kesklinna lastepolikliinik, Ravi 27, kabinet 230, igal esmaspäeval kella 14–17.30. Nõustab dr Tiiu Härm, eelregistreerimine tel 6 207 330 või 6 207 331;
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus, Sütiste tee 19, kabinet 160, igal esmaspäeval ja kolmapäeval kella 13–16. Nõustajad Ülle Roden ja Sirje Läheb, eelregistreerimine tel 6 172 060;
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpus, Sütiste tee 19, südametervisekeskuse kabinet 1128, igal esmaspäeval kella 14–16. Nõustajad dr Margus Viigimaa ja õde Anne Speek, eelregistreerimine 6 172 033.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.