"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Sõda sõltumatu televisiooni pärast (0)
08. september 2008

Kas meedia on poliitiline või mitte ja kas valitsus võiks kokkuhoiu mõttes uksed sulgeda ka riigitelevisioonil?

Kas meedia on poliitiline või mitte ja kas valitsus võiks kokkuhoiu mõttes uksed sulgeda ka riigitelevisioonil?

Sellised mõtteavaldused kõlasid viimasel volikogu istungil.
Seekordse istungi alguses palus volikogu esimees Toomas Vitsut liikmetel tõusta ja mälestada haiguse tõttu surnud kolleegi Svetlana Kozlovat.
Kõige elavamat arutelu tekitas Tallinna televisiooni rajamise eelnõu ning seda ette kandma tulnud abilinnapea Jaanus Mutlil tuli tükk aega küsimuste ja kriitikalaviinile üksi vastu seista.
„Tele Tallinn hakkab toetuma kolmele sambale – avalik-õiguslik programm, linnakodaniku TV ja pakutavad TV-teenused,“ tutvustas Mutli. „Avalik-õiguslikus programmis on kesksel kohal Tallinna ja selle regiooni uudised, päevadebatt ja otseülekanded sündmustelt.
Kodaniku TV pakub oma sõnumi edastamist kolmandale sektorile ehk MTÜdele ja rahvusvähemustele.
TV-teenuste kaudu muutub arvutita vaatajale kättesaadavaks linna veebis olev info, saab jälgida olukorda linna suurematel ristmikel ja korraldada e-hääletusi erinevates linnaelu küsimustes.“

Pealinnast vähe juttu
Mutli sõnul ei leia Tallinna sündmused teistes kanalites piisavat kajastamist. „Tallinnas elab täna üle 400 000 elaniku ehk rohkem kui kolmandik Eesti inimesi. Kuid Tallinna teemade käsitlus riigitelevisioonis on praktiliselt olematu. Seepärast moodustame hiljemalt järgmise aasta esimesel septembril sihtasutuse telekanali moodustamiseks.“
Kairi Kärner (Reformierakond) tundis muret sihtasutuse võimaliku poliitilise kallutatuse üle.  „Sihtasutust hakkab juhtima viis poliitikut ja neli spetsialisti ehk viis keskerakondlast ja neli spetsialisti. Miks te tahate sellest kanalist luua poliitilise propaganda allikat? Kas eesmärk ei peaks olema info andmine?“
„Viis liiget on esindatud sellepärast, et komisjonis oleks inimene igast volikogus esindatud fraktsioonist,“ vastas Mutli. Kui volikogus on näiteks viis erakonna fraktsiooni, siis nad saavad kõik olema esindatud.
Ka Margarita Tšernogorova (Keskerakond) otsustas kommenteerida opositsiooni vastuseisu linnatelevisioonile. „Meil on poliitiline linnavõim,“ lausus ta. „Väita, et meedia on üldse apoliitiline, on naiivne.”

Opositsioon näitas nõrkust
Tšernogorova küsis ka seda, miks opositsioon kardab jälle kõrvale jääda. „Kas see peab tähendama, et mõned poliitilised jõud ei looda selle peale, et neid tulevikus võimule valitakse? Kas see peab näitama nende nõrkust?”, küsis ta.
Küsimuse vastuseks kostus volikogu saalist käteplaginat.
Ka Mutli ei jätnud oma arvamust avaldamata. „Ma tõesti ei jaga hirme, et kanalis hakkavad töötama ainult keskerakondlased, ma hea meelega näeks seal kõrgesti kvalifitseeritud helirežissööri, kes on näiteks Reformierakonnast.
Katrin Karismaa-Krumm (Reformierakond) uuris, et kas poleks targem raha televisiooni asemel mujale paigutada. „Kas te ei leia, et praeguses majanduslikus olukorras on absurdne raisata 30 miljonit aastas telekanali peale?”
„Mina ei jaga teie pessimismi, et aastal 2011, kui see kanal peaks tööle hakkama, on Eestis kehv olukord,“ pareeris Mutli.
Peeter Mardna (fraktsioonivaba) ei saanud aru, miks Mutli eelnõud kaitseb.
„Kui lugeda ajakirjandust, siis tundub, et praegusel linnavalitsusel ei ole 2011. aastal valitsemisega mingit pistmist. Kas te ehitate televisiooni opositsioonile?“
Mutli näole tekkis vastates kelmikas ilme. „Väga õige, sellest ma räägingi, et see pole poliitiline kanal. Selle ülesanne on anda infot elanikele sõltumata sellest, kes on parasjagu võimul.“
Kuna rahastamise küsimused siiski veel kordusid, võttis sõna ka volikogu esimees Toomas Vitsut. „Täna on siin palju välja käidud mõtteid, et meil on palju teha, äkki hoiaks kokku,“ ütles Vitsut. „Riigis on ka hästi palju teha. Räägitakse, et hakatakse politseinikke ja päästeametnikke lahti laskma ja sotsiaaltoetusi kärpima. Äkki me peaks riigitelevisiooni kinni panema ja selle arvelt kokku hoidma?“

Rahvuvähemustele tõlge

„Tallinna televisiooniga tahame ära teha ühe riigi televisiooni tegemata jätmise –  võõrkeelse televisiooni loomise,“ lisas Mutli. „Tallinna televisioonis saavad rahvusvähemused ja välismaalased vajadusel dubleeritud teksti abil kuulata saateid oma emakeeles.“
Pärast Mutli ettekande lõppu astus kõnepulti teiste seas ka linna TV idee autor Mati Eliste (Reformierakond). „Minu ideest on eelnõus kõlamas üks lause: Tallinnal on Eesti majanduselus kaalukas roll, mis aga ei kajastu piisavalt Eesti telepildis,“ rääkis Eliste. „Lugesin kontseptsiooni läbi ja mulle tundub, et asi on liiga suureks paisunud ja siin üritatakse CNNi teha. Ometi hakkasime pihta vaikselt – rääkisime, et võiksime teha ülekandeid istungitest. Tänasest istungist oleks saanud näiteks väga hea saate.“
Peale hulgaliselt tulnud parandusettepanekute läbivaatamist ja eelnõu tervelt kolm tundi kestnud arutelu võttis volikogu tulemustega 26 poolt ja 14 vastu eelnõu vastu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.