• Kasiinode rendilepinguid vanalinnas nende lõppemisel enam ei pikendata. • Linlastele luuakse enam rohelusega puhkealasid koos istumispaikadega. Vähem autoliiklust, rohkem haljastust ja ruumi jalutajatele – selliseks peaks vanalinn muutuma äsjavalminud vanalinna arengukava kohaselt aastatel 2008–2013.

• Kasiinode rendilepinguid vanalinnas nende lõppemisel enam ei pikendata.
• Linlastele luuakse enam rohelusega puhkealasid koos istumispaikadega.

Vähem autoliiklust, rohkem haljastust ja ruumi jalutajatele – selliseks peaks vanalinn muutuma äsjavalminud vanalinna arengukava kohaselt aastatel 2008–2013.

Täna on vanalinnas vähe paiku, kus inimene saab lihtsalt maha istuda ja puhata ilma selle eest kohvikupidajale kallist raha maksmata. Harju tänav on suurim avalik puhkeala, mis on viimastel aastatel valminud. Samuti on vanalinnas täna mitmeid platse, mis siiani pole laialdast kasutamist näinud. Neile plaanitakse arengukava kohaselt luua linnaelanikele ja külastajatele istumise ja kokkusaamise kohti.
„Vanalinna platsidele istekohtade rajamine annab tallinlastele põhjust vanalinna ka rohkem enda omana tunda,” lisas Vitsut. Samuti aitab see kaasa avaliku ruumi paremale kasutamisele,” lausus Vitsut. Seni on  vanalinn olnud justkui rohkem turistide pärusmaa.
Samas kesklinnas, sh vanalinnas, töötab hinnanguliselt 40% Tallinnas tööl käivatest inimestest, seega ligikaudu 80 000 inimest. Vanalinna püsielanike arv ulatub üle 3100.
Kava näeb ette ka kasiinode arvu vähenemist vanalinnas – muutes seeläbi elukeskkonna inimsõbralikumaks.
„Kui rendilepingud kasiinodel lõppevad, siis me ei pikenda neid,“ lisas nimetatud valdkonda juhtiv abilinnapea Jaanus Mutli. „Usun, et enamus linnarahvast on minuga päri, kui ütlen, et kasiinod ei käi vanalinnaga kohe kuidagi kokku ja mõjuvad seal võõrkehadena.”
Et jalakäijatel oleks rohkem ruumi liikumiseks, tehakse vanalinna piirile juurde ka parklaid. „Vanalinna ümbrusesse on plaanis rajada ligi 500–600 uut parkimiskohta, sest UNESCO maailmapärandi nimistus olevale objektile lihtsalt peab olema hea ja mugav ligipääs,“ kinnitas Mutli. Üldse peaks jalakäijate ala vanalinnas suurenema, näiteks Viru tänava alguse ala peaks olema tervikuna jalakäijate kasutada.
Paremad liikumistingimused luuakse lähiaastail ka lapsevankriga ja erivajadustega inimestele.  Samuti kavatsetakse suurendada tualettide arvu. Kahe aasta jooksul plaanitakse puhkealade, parkide ja mänguväljakute vahetusse lähedusse ehitada 18 avalikku tualetti.
Vanalinn peaks muutuma ka senisest palju rohelisemaks. Näiteks plaanitakse Skoone bastioni sellesse ossa, kust avanevad vaated vanalinna Rotermanni kvartalile ja Kalamajja, luua vähese hoonestusega pargiala. Skoone bastionile ja selle lähedusse tuleb ka kaks uut väiksemat linnaväljakut. Ka Suurtüki tänava otsas asuv praegune autoparkla ning Skoone bastioni ja linnamüüri vaheline ala, nn Restori ala, muutub tulevikus autoliiklusest vabaks. Ideelahendus lähtub ala uuesti kasutusele võtmist aktiivse vaba aja veetmise tsoonina. Ala on kombinatsioon jalgtänavast, väljakust ja pargist. 
Samuti võib nimetada mitmeid muid vanalinna alasid, mis peaksid arengukava kohaselt muutuma inimestele kasutuskõlblikumaks: näiteks Suurgildi plats, Gustav Adolfi gümnaasiumi esine plats,  Sõpruse kino esine ala, Vanaturu kael.
Samuti rahastab Tallinn jätkuvalt kirikute ja muu vanalinna kordategemist. Näiteks Bastionikäikude restaureerimise projekti „Ajarännak” teostamiseks on lähitulevikus kavandatud 21 miljonit krooni. Samuti toetatakse ajaloolise väärtusega elamute restaureerimist.
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv Tallinna vanalinn on vanim linnaosa ja ajalooline linnasüda. Vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige praeguseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on paljudes teistes Põhja-Euroopa pealinnades hävinenud. Meil on mida hoida ja mille eest hoolitseda.