• Haigla patsiendid saavad väiksemad ja privaatsemad palatid koos dušinurga ja uue ventilatsiooniga. Kuigi riik jättis Lääne-Tallinna keskhaigla eurorahast ilma, ei kavatse haigla oma suurtest tulevikuplaanidest loobuda ning Norra toetusraha abil läheb juba septembrist kapitaalremonti nakkuskeskus.
• Haigla patsiendid saavad väiksemad ja privaatsemad palatid koos dušinurga ja uue ventilatsiooniga.
Kuigi riik jättis Lääne-Tallinna keskhaigla eurorahast ilma, ei kavatse haigla oma suurtest tulevikuplaanidest loobuda ning Norra toetusraha abil läheb juba septembrist kapitaalremonti nakkuskeskus.
Viimased kaks aastat on seni oma arengus teistest kergelt taga olnud Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) olnud murrangulised – toimub pidev uuenemine nii väliselt kui sisemiselt. Noorenduskuuri on läbinud juba mitu haigla korrust ning osakonda.
Nüüd algab Eesti suurima nakkushaigusi raviva keskuse põhjalik renoveerimine, mis tänu Norra riigi toetusele peaks valmima tuleva aasta aprillis.
“Praegu oleme me ühe jalaga ikka veel 20. sajandis ja me peame sealt välja astuma,” märkis LTKH juhatuse esimees Boris Kirt. “Norra finantsmehhanismi poolt rahastatavate eelisvaldkondade hulgas oli HIV/AIDSi ja tuberkuloosi leviku vältimine ja senisest parem ravimine, kaasa arvatud suurenenud valmisolek bioterrorismiks ja epideemiateks. Sellele kriteeriumile meie nakkuskeskus ka vastas,” rääkis ta.
Lisaks finantseeris Norra valitsus kahe endoskoopide pesumasina soetamist. Kogu projekti maksumus on ligi 20 miljonit krooni.
Nakkuskeskuse hoone (Paldiski mnt 62) on ehitatud 1961. aastal ja kapitaalremonti pole neljakorruselises majas kunagi tehtud. Tänaseks on ravipind haigla juhi sõnul amortiseerunud ja haigete teenindamiseks sobimatu ning sanitaarsõlmede uuendamine on vältimatu.
Hubasemad palatid
Projekti käigus ehitatakse välja tänapäeva nõuetele vastav ventilatsioonisüsteem, uuendatakse vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi, samuti rekonstrueeritakse haiglahoone elektrisüsteem ja antakse värske nägu III, IV ja osaliselt ka II korrusele. “Kõik need mahukad tegevused parandavad ilmselgelt nii patsientide kui ka personali olmetingimusi,” märkis Kirt. “Me tahame ehitada palatid väiksemaks ja igasse palatisse tualettruumi koos dušiga.”
Haiglajuht loodab, et parema haiglakeskkonna toel suudetakse leevendada patsientidele niigi rasket aega, mil nad peavad haiglas viibima.
Lääne-Tallinna keskhaiglas kaks operatsiooni läbi teinud patsient Voldemar Piigli on LTKH-le truuks jäänud eelkõige tänu meeldivale personalile ja suhtumisele. “Haiglas on ikka ebamugav olla ja kui ruumid ümberringi on ka koledad, siis see tunne justkui võimendub, aga lahked ja abivalmis töötajad võidavad südame,” märkis Piigli. “Kui haigla ruumid ka korda saavad, siis ma ei kujuta üldse ette, et keegi millegi üle enam nuriseda saaks.”
LTKH kirurgiakliiniku vanemõde Ilme Vassiljev ütles, et kui osakond kolm aastat tagasi Pelgulinnast Paldiski maanteele koliti, olid sealsed ruumid esialgu väga kulunud ja räsitud. “Vanad aknad lasid tuult läbi ja inimesed tundsid talvel külma, aga patsiendid on nõudlikud ja neil on selleks täielik õigus,” meenutas ta. “Tänu põhjalikule remondile on tingimused nüüd kõigile rahuldavad, nii patsientidele kui ka personalile.”
Paar nädalat tagasi sai teatavaks sotsiaalministeeriumi otsus jätta Lääne-Tallinna keskhaigla ilma eurorahast projekti jaoks, mis nägi ette Pelgulinna haigla kolimise ja ühtlasi kogu aktiivravi koondamise Paldiski maanteele.
“Pole otstarbekas pidada üleval korraga kahte suurt haiglat, kus teenused on dubleeritud,” märkis Boris Kirt. Näiteks operatsioone tehakse praegu nii Paldiski maanteel kui ka Pelgulinnas. “Kahe suure hoone üleval pidamine on aga väga kulukas ja me ei saa seda endale lubada. Kokkuvõttes kannatab teenuse kvaliteet,” ütles haigla juht. Pelgulinna sünnitusmaja jääb siiski endisele kohale.
Valus tagasilöök
LTKH taotles projekti jaoks Euroopa Regionaalarengu Fondist 255 miljonit krooni, kogumaksumus on 436 miljonit. Paraku otsustas valitsus toetada vaid kahe riikliku haigla projekti – Põhja-Eesti Regionaalhaigla sai 1,034 miljardit krooni ning Tartu Ülikooli Kliinikum 510 miljonit. Tallinna haiglad ei saanud eurorahast sentigi. Haiglajuhid leiavad, et Tallinna haiglad jäeti ilma parteipoliitika tõttu, sest Tallinnas on võimul Keskerakond.
“Tutvusime hindamiskomisjoni aruandega ja oli selgelt näha, et nende argumendid olid kohati ikka väga tendentslikud,” ütles Kirt. “Esines ka faktivigu – näiteks oli aruandes kirjas, et meil puudub detailplaneering, kuigi tegelikkuses on see Tallinna Volikogu poolt juba isegi kinnitatud. Lootus sureb viimasena ja praegu julgen ma uskuda, et kõik pole veel kadunud ja need rahad siiski veel jõuavad meieni.”
* * *
LTKH juurde kuuluvad haiglad ja polikliinikud
Haiglad: Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskus (Paldiski mnt 62), Pelgulinna haigla (Sõle 16), Nõmme hooldushaigla (Lõuna 50) ja Pelgulinna sünnitusmaja (Sõle 23).
Polikliinikud: Meremeeste (Paldiski mnt 68A), Pelgulinna (Sõle 16), Mustamäe (Ehitajate tee 27), Väike-Õismäe (Ehitajate tee 137), Nõmme (Jaama 11) ja Kopli polikliinik (Sõle 63) ning Pelgulinna naistenõuandla (Sõle 23).
LTKH võtab vastu ligikaudu veerand miljonit visiiti aastas.
