Suvel leidis ühes Tallinna kodutute öömajas aset juhtum, kus narkojoobes klient ründas noaga sealset töötajat ja tekitas talle raskeid vigastusi. Nüüd plaanib linn palgata öömajadesse turvafirmad ning soovib, et riik kohustaks narkomaane minema sundravile.
Suvel leidis ühes Tallinna kodutute öömajas aset juhtum, kus narkojoobes klient ründas noaga sealset töötajat ja tekitas talle raskeid vigastusi. Nüüd plaanib linn palgata öömajadesse turvafirmad ning soovib, et riik kohustaks narkomaane minema sundravile.
Tallinna Hoolekande Keskuse juhi Imbi Eesmetsa sõnul on öömajade asukate seltskond oluliselt muutunud, suurem osa neist on vanglast vabanenud narkomaanid. “Öömajade elanikud on noorenenud, enamasti on tegemist lühiajalisest vangistusest vabanenud isikutega,” ütleb Eesmets. “Nad on püüdnud kehtestada öömajas oma hierarhia ning sellega seoses on sealne elu muutunud vägivaldsemaks ja isegi ohtlikuks.”
Kümneid asotsiaalseid isikuid valvab ja teenindab sageli korraga vaid paar töötajat.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhataja Kersti Põldemaa sõnul on joodikute ja narkomaanide käitumine täiesti ettearvamatu ja väiksemaid intsidente tuleb ette pidevalt. “See, et öömajade töötajaid solvatakse, sõimatakse, loobitakse ja ähvardatakse, on kahjuks igapäevane nähtus,” tõdeb Põldemaa, kelle sõnul on turvafirma palkamine muutunud hädavajalikuks, sest tööpäeva lõpus jääb ligi sadat öömaja klienti valvama vaid kaks sotsiaalassistenti.
Abilinnapea Merike Martinson on juba esitanud taotluse eraldada linna reservfondist vahendeid öömajade turvalisuse tõstmiseks.
Ka MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse juhatuse esimees Taavi Käsk ütleb, et kuna endistel vangidel on praeguses majandusolukorras väga raske tööd leida, siis jäävad nad ilma nii rahateenimise võimalusest kui ka elukohast ja on sunnitud pöörduma öömajadesse. “Neil pole tegevust ja siis nad teevad lollusi,” ütleb Käsk.
Merike Martinson nendib, et olukorda raskendab kindlasti seegi, et sotsiaalministeerium enam vanglast vabanenute rehabilitatsiooni ei toeta. “Justiitsministeerium neid ülesandeid üle pole võtnud ja nii peabki linn kandma olukorra kogu raskust,” ütleb abilinnapea. “Üks asi on meie oma inimeste turvalisuse suurendamine professionaalse valvega, mis nõuab lisakulusid, teine asi kogu poliitika muutmise hädavajalikkus.”
Ka Harju Kriminaalhoolduse osakonna juhataja Kersti Kase sõnul on ühiskonnas probleemiks kujunenud agressiivse käitumismustriga, lühiajalise arestiga karistatud isikud. Sellised vangid ei ole abi saanud ka resotsialiseerimise programmidest vanglas. “Väljapääs oleks karistusseadustikku täiendada vabaduskaotusliku karistuse alternatiiviga, mis näeb ette narkosõltlastele sundravi,” arvab Kask.
Tallinna linn kaalub asjakohase ettepaneku tegemist justiitsministeeriumile.
