"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Rahvas tahab istuda õdusal lillelisel väljakul (0)
15. september 2008

Kas uuenenud Vabaduse väljak peaks olema võimali­kult avar ja minimalistlik plats või tahavad tallinlased seal näha ka näiteks laste mängupaiku, rohelust ja muud õdusat? Et 2009. aastal valmiv väljak vastaks elanike soovidele, küsis uuringufirma Klaster tallinlaste käest nende arvamust.

Kas uuenenud Vabaduse väljak peaks olema võimali­kult avar ja minimalistlik plats või tahavad tallinlased seal näha ka näiteks laste mängupaiku, rohelust ja muud õdusat? Et 2009. aastal valmiv väljak vastaks elanike soovidele, küsis uuringufirma Klaster tallinlaste käest nende arvamust.

Teatavasti toimuvad praegu Vabaduse väljaku rekonstrueerimistööd. Vabaduse väljak kujuneb tulevikus avaraks autovabaks Tallinna esindusväljakuks. Seetõttu tellis Linnakantselei Klastrilt telefoniküsitluse teemal: Milliseid kujunduselemente või vaba aja veetmise võimalusi sooviksite teie uuel Vabaduse väljaku puhkealal näha?
“Kõige enam soovitakse ankeedis väljapakutud ideedest Vabaduse väljakul näha lillepeenraid,” lausus Tallinna arenguteenistuse sotsioloog Liina Kilemit. “Kindlasti või pigem toetaks seda 88,5% kõigist vastanutest.” Teiseks soovivad inimesed Kilemiti sõnul väljakul eelkõige jalga puhata ehk tahavad seal näha istepinke ja istumisvõimalusi (86,5%). Kolmandaks tahavad nad seal näha purskkaevu (78,5%).
Hiljuti kaevetööde käigus välja tulnud müüre tahaks näha samuti tervelt 64,9% vastajatest.
Veidi vähem soovivad vastajad Vabaduse väljakule noortele ja lastele mõeldud atraktsioone, rulluiskude, tõuke- ja jalgrataste laenutust ning ka turg ei leia väga suurt poolehoidu.
“Eeltoodu on ehk seletatav asjaoluga, et Vabaduse väljakus soovitakse tulevikus näha riigi esindusväljakut, mis oleks soliidne ja väljapeetud,” lausus Kilemit. “Siia sobivad hästi illustratsiooniks kahe vastaja laused: See on range ja asjalik plats, linna südames asuv avar plats või siis seisukoht Rattavärgid võiksid olla Kadriorus ja mujal, välikohvikuid tuleks piirata.”
Monumente niigi palju
Eriti populaarne pole ka skulptuuride idee. Võib oletada, et vastajate arvates võib vabaduse monumentidest Vabaduse väljaku ümbruses piisata ja ei soovita midagi täiendavat nendega konkureerima. Jällegi võib näiteks tuua kahe vastaja ettepanekud või kirjelduse Vabaduse väljaku kohta, mis on siiski üsna tüüpilised: väärikas, pudi-padi pole vaja või äramainitu on niigi küllaldane! Kõik ju ära ei mahu ja kõik ei kõlba ka!
Sugude arvestuses mingeid olulisi eelistusi polnud võimalik välja tuua. Sama kehtib ka linnaosade kohta – eri linnaosade elanike suhtumine ühte või teise objekti erineb keskmisest niivõrd väikesel määral, et jääb statistilise vea piiresse ja mingeid selgeid suundumusi siin välja tuua ei saa.
Nooremad vanuserühmad on ehk veidi positiivsemalt (liberaalsemalt) meelestatud laste- ja noorteatraktsioonide osas kui vanemad vanuserühmad, kuid meelsasti näeks nemadki Vabaduse väljakul samu objekte mis vanemad vastajad. “Istepinke ja istumisvõimalusi toetavad noored ehk isegi veidi enam kui vanemad vanuserühmad,” lausus Liina Kilemit.
Rahvuste arvestuses on mõningaid erinevusi märgata, erinevalt soo või elukoha tunnustest. Siiski on hoiakud, ehk isegi üllatavalt, samasuunalised. Võib lausa oletada, et väljaku tähendust tajutakse erinevast rahvusest linlaste poolt sarnaselt – kui riigi ja pealinna (tulevast) esindusväljakut. Muukeelsed vastajad on olnud mõnevõrra leplikumad laste- ja noorteatraktsioonide suhtes. Sama kehtib ka temaatilise turu osas – muukeelsed näeksid seda veidi parema meelega. Kaevetööde käigus välja tulnud müüride suhtes ollakse vägagi sarnaselt meelestatud – neid näeks meeleldi 62,4% eesti- ja 59,7% venekeelsetest vastajatest. Sissetulekute arvestuses on vastuste jaotumine hajus ja selles küsimuses, mis peaks Vabaduse väljakul asetsema, olulist polariseerumist ei ole.
Käesoleva uuringu aluseks on Tar­tu
uuringufirma Klaster 25.–29.08.2008 tehtud telefoniküsitlus, mille käi­gus
küsitleti 500 Tallinna elanikku. Kü­sitle­­tavatele esitati seitse küsimust.
Vas­ta­jad pidid olema kantud Tal­lin­­na rahvastikuregistrisse ning vali­­mi koostamisel jälgiti valimi esinduslikkust soo, vanuse, rahvuse ja linnaosa tunnuse arvestuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.