"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Tülid haldajatega puhkevad ühistuteta majades (0)
15. september 2008

Parandamata elektrilüliti, talviti külmuv veevärk ja läbipaistmatud arved – nii nuriseb oma hooldusfirma üle linnakodanik Kerdo Mägi. Tülide vältimiseks tuleks elanikel lepingus haldusfirmaga aga hoolikalt paika panna, mis raha eest ja mida firma täpselt tegema peab.

Parandamata elektrilüliti, talviti külmuv veevärk ja läbipaistmatud arved – nii nuriseb oma hooldusfirma üle linnakodanik Kerdo Mägi. Tülide vältimiseks tuleks elanikel lepingus haldusfirmaga aga hoolikalt paika panna, mis raha eest ja mida firma täpselt tegema peab.

Kauba 26 elav Kerdo Mägi kaebas ajalehele, et tema maja haldusfirma ei täida oma kohuseid.
Vahetamist vajab koridori põrand. Läbi koridoris asuva WC põranda paistab õu ja veevärk kipub talviti ära külmuma. Maja teise korteriomaniku Eldi Puskari lagi laseb vett läbi. Korda tegemata on ka maja fassaad, mida Kerdo sõnul haldusfirma lubas parandada juba neli aastat tagasi, kui maja haldajaks sai. Kogu  hoone vajaks põhjalikku remonti ning üles ehitamist vajaks ahiküttega maja juurde kuuluvad puukuurid, mis mõni aasta tagasi süüdati. Mitu kuud oli trepikojas parandamata elektrilüliti. “Lastele oleks see võinud väga ohtlikuks saada,” lausus Mägi, kelle kinnitusel pole ka aimugi, kuhu kaob haldusfirmale makstav summa, umbes 500 krooni kuus.
“Me maksame firmale hoolduse eest kuutasu ja eraldi veel remondiraha, kuid mina pole küll näinud, et ettevõte selle eest midagi teeks. Kui pika ajamise peale lõpuks vajalik töö tehakse, peab selle eest topeltraha maksma. Samas on tehtud töö kvaliteet nii halb, et peab veel kolmas kord maksma mõnele muule firmale.”
Näiteks tõi Mägi hiljutise kanalisatsioonisüsteemi uputuse, mille kõrvaldamisega hooldusfirma tellitud töömehed päriselt hakkama ei saanud, kuid mille eest ettevõte 375 krooni küsis.
Mägi sõnul pole korteriomanikele antud ka kirjalikult selgelt aru, kuhu on elanike makstud summad kulutatud. “Mulle toodud arvetel on kirjas ainult remondiraha suurus, kuid pole märgitud, milliseid töid on tehtud,” seletas Mägi.
Lepingut, kus oleks kirjas, mida ettevõte kindla kuutasu ja mida remondiraha eest tegema peab, Mägi näinud ei ole ja tema pöördumiste peale firma ei reageeri.
Kauba 26 majahaldur Tarmo Putke Olemar OÜst väidab aga, et ettevõte ei peagi majale remonti tegema. “Meie pole sotsamet, kes tasuta remonti teeb!” hüüatas Putk. “Meie asi on osutada raamatupidamis- ja hooldusteenust – näiteks vahetada pirne, võtta veenäite, koguda kommunaalmakseid ja maksta maja arveid. Elanikud ise otsustavad, mida remontida.”
Putke sõnul on Olemari kogutud remondiraha läinud arvele ja seni on seda olnud korraliku remondi jaoks vähe. “Seni oleme saanud ühes kuus 1500 krooni maja pealt remondiraha, mis on kogunenud arvele remondifondi,” seletas Putk. “Tubli, kui me ei ole selle eest midagi teinud! Oleme raha kogunud, mitte selle eest pudi-padi remontinud. Kokku on arvel 40 000 krooni, mille eest viimasel omanike koosolekul otsustati remontida vihmaveerennid, teha korda aed ja panna välisuksele uus lukk.”
Olemar OÜ juhataja Lauri Laatsi sõnul on siin tegemist hooldusfirmade kliente puudutava põhimure – teadmatusega, kus klient ei tea mõisteid, kes on hooldus- ja haldusfirma, kes on ühistu ja kes mille eest vastutab. Sassis on süsteem, mis on firma ja kliendi õigused ning kohustused.  
Laatsi sõnul on Olemar paberil ka arveid esitanud, kus kulutused selgelt kirjas. “Lepingus on kirjas kindel tasu, mis kulub hooldustöödeks,” rääkis Laats. “Suuremate kulutuste puhuks peab majal olema remondifond, mis antud hoonel on aga väga väike. Majal on suured võlgnevused ja kui on majanduslikke raskusi, siis tasuta tööd ei hakka keegi tegema.”
Oma vastuses kirjalikule järelepärimisele kinnitas Laats, et ettevõte lähtub oma tegevuses seadustest ning OÜ Olemar ei ole teinud midagi, mis peaks Mägi eluaset halvendama. “Vastavalt korteriomandi seadusele võib valitsejat kinnitada ning tagandada,” kirjutas Laats. “Omanikel on õigus kokku kutsuda koosolek, kus nad saavad otsustada kõiki küsimusi. Seal võib härra Mägi esitada kõik oma ettepanekud, kuid otsustab ikkagi korteriomanike enamus. Ühtegi pretensiooni peale hr Mägi ei ole meile Kauba 26 elamust tulnud.”
Mägi kinnitusel on aga 16 korterist osad tühjad või elavad seal suures osas üürnikud. Korteriomanikud aga elavad mujal ja käivad majas harva. “Üürilised on rahul peaaegu kõigega, loomulikult neid maja käekäik ei huvita,” lausus Mägi.
Kauba 26 puudub ka korteriühistu. “Kui meil oleks ühistu, ajaks see asju ja meil ei oleks vaja haldusfirmaga tegemist teha,” lausus Mägi.

* * *
Kaebusi hooldus­firmade peale laekub tuhandeid

Raimo Jõgeva, Eesti Korteriühistute Liit

Haldusfirmad takistavad sageli korteriühistute loomist, samuti võib osutuda ühistuta majas hooldusfirma väljavahetamine seaduseaugu tõttu raskeks.
Me küll statistikat ei tee, kuid selliseid juhtumeid tuleb aastas sadu, kui mitte tuhandeid. Eile tuli näiteks 20 kaebust.
Põhimure ongi, et ettevõtted on võtnud endale mitmeid hooldusülesandeid, kuid ei täida neid. Hiljuti tuli näiteks kaebus ühe firma kohta, kus hinnad tõusid, kuid raha eest midagi ära ei tehta.
Eriti hull on olukord majades, kus ei ole korteriühistuid ja maja on haldusfirma käes. Seal teevad ettevõtted ühepoolseid otsuseid ega arvesta üldse elanike soovidega. Et mitte oma leivast ilma jääda, takistavad hooldusfirmad lausa ühistu moodustamist, sest siis hakkaks ühistu ise maja eest hoolitsema või leiaks teise firma. Näiteks võib tuua Kaupmehe 4 või üht suuremat kortermaja Mustamäel, kus hiljuti käisin. Lepingu sõlmimisel tuleb see hoolikalt üle vaadata.
Puudub piisav seadusesäte, kuidas korteriühistute puudumisel võivad maja kaasomanikud hooldusfirmat vahetada.
Korteriomandi seadus ütleb, et omanike enamuse tahtel, kuid kuidas see enamus moodustatakse, on vahel kahtlane.
Eesti Korteriühistute Liidu andmetel tuleb kõige rohkem kaebusi haldusfirmade Minu Vara, BREM ja Talavik suhtes.

* * *
Lugege täpselt lepingut

Jüri Kröönström, Eesti Kinnisvarahaldajate ja Hooldajate Liit

Inimesed ei märka, mida hooldusfirma majas teeb.

Tavaliselt tekivad probleemid info puudusest või soovimatusest infot saada. Äris tavaliselt mõistavad klient ja ettevõte üksteist ja on mõlemad professionaalsed, kinnisvara hoolduses on olukord nii ja naa. Palju sõltub, kuidas omanik saab aru, millised on hooldusfirma töö tulemused ja kuidas neid tulemusi mõõdetakse. Lepingus peavad need asjad kõik kirjas olema. Tavaliselt inimesed käivad tööl ja ei märka, mida hooldusfirma keldris või maja ümbruses teeb. Arvatakse, et soojad radiaatorid või vesi kraanist tulevad iseenesest.

* * *
Tarbijakaitse: firmade arved läbipaistvaks!

Helle Aruniit

Tarbijakaitseametile on laekunud 2007.–2008. aastal kümmekond kaebust seoses haldus- ja hooldusfirmadega.
Ameti peadirektor Helle Aruniit ütles, et korteriühistutelt ja -omanikelt tuleb kaebusi nii tegemata tööde kui arve suuruse ja läbipaistvuse üle. “Haldusfirma peab esitama selgelt läbipaistvaid arveid,” lausus Aruniit. “Ühistu peab kohe alguses hooldustingimused läbi rääkima ja mõlemapoolsed õigused ja kohustused paika panema. Kui tingimusi ei täideta ja kokkuleppele ei jõuta, tuleb pöörduda näiteks korteriühistute liidu poole, kus on juristid, kes oskavad olukorda lahendada.”
Aruniidu kinnitusel peavad majades, kus ühistut ei ole, elanikud ise aktiivsemad olema, et probleemid lahendada. “Hoonet saab käsitleda ikkagi elanike ühisomandina. Kui omanikud ise hakkama ei saa, võib ka meie poole pöörduda.” 
Tarbijakaitse avalike suhete peaspetsialisti Kadri Kauksi tõi laekunud kaebustest näiteks positiivselt lahenenud juhtumid. “Haldusfirma torutööde eest küsiti tarbijalt 500 krooni, kuid tarbija hinnangul polnud probleem kõrvaldatud. Elanik pidi küll ise asja korda tegema, kuid lahendusena maksti tarbijale summa tagasi,” rääkis Kauksi. “Teise näitena võib tuua kaebuse, mille sisuks haldaja mittereageerimine seoses madala veesurve, sagedaste elektrikatkestuste ja kanalisatsioonikaevu sissevarisemisega. Kaebus edastati haldajale, kes alustas probleemidega tegelemist. Menetlus lahenes tarbija jaoks positiivse tulemusega.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.