Puuetega noorte keskus Juks pakub septembrist kahte uudset teenust – ööpäevaringset hooldamist ning võimalust õppida kodumajanduse eriala.

Puuetega noorte keskus Juks pakub septembrist kahte uudset teenust – ööpäevaringset hooldamist ning võimalust õppida kodumajanduse eriala.

Septembrist pakub Juks intellektipuudega noortele Kadaka 153 ruumides ööpäevaringse hooldamise teenust. Riigi- ja linnaeelarvest makstakse tegevuskulud, hooldusalune tasub omalt poolt majutuskulud ja toitlustamise.
Tallinna Puuetega Noorte Keskuse Juks direktor Irina Kalde ütles, et ööpäevaringse teenuse sihtgrupp vajab pidevat järelevalvet, kõrvalabi ja juhendamist. “Teenusele suunatakse ka näiteks mitmed lastekodulapsed, kes on saanud 18aastaseks,” rääkis Kalde. “Juks kujuneb nende koduks pikemaks ajaks.”
1. oktoobrist alustab keskuses tööd ka 10kohaline autistide päevarühm.
Septembrist käivitus Juksis veel ka koostööprojekt Tallinna Kopli Ametikooliga, mille raames saavad erivajadustega noored õppida kodumajanduse eriala. “Tahame luua neile maksimaalsed tingimused kutseõppeks ja seeläbi rikastada noorte elukvaliteeti,” märkis Kalde.
Kutseõppe käigus omandavad õpilased kodumajandustööde abitöölise oskusi. Rõhku pannakse ka üldoskustele, nagu näiteks suhtlemisele, headele käitumistavadele, tervise ja hügieeni eest hoolitsemisele, ohutusoskustele jm.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on tegemist tähelepanuväärse uuendusega Eesti sotsiaalvaldkonnas. “See algatus tähistab erivajadustega inimeste jaoks täiesti uue elu- ja töökultuuri mudeli loomist,” ütles abilinnapea. “Väärtustatakse iga inimest, erinevaid võimeid, loovust ja andeid ning see õppesuund tõestab, et igaühel on võimalus areneda,” kinnitas Martinson.
Juksi kiire arengu juures on aga tekkinud olukord, kus nii arendus- kui ka töökeskuse ruumide mahutavus on ammendunud ning seetõttu seisab ees kahe keskuse kolimine ühte hoonesse Mustamäel, aadressil Kadaka 153.
“Viimastel aastatel on arenduskeskusesse tulla soovijaid olnud rohkem, kui meil on olnud võimalik vastu võtta,” märkis Irina Kalde. “Näeme tulevikus arenduskeskuses ruume 60 kliendile ning töökeskuses 50. Arendus- ja töökeskuse vahel toimuks tõhusam koostöö koolituste ja praktika näol, samuti oleks infovahetus tihedam ja kiirem.”
Töökeskuse klientidele tähendaks ühes majas asumine Kalde kinnitusel kvaliteetsemat sotsiaalnõustamise teenust ning paremaid rehabilitatsioonivõimalusi.