"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Noorte ühiskondlik aktiivsus kahaneb (0)
22. september 2008

• Noored kardavad üha enam eakaaslaste kaitseks välja astuda. Vene koolinoored avaldavad suuremat valmisolekut ühiskondlikuks aktiivsuseks kui nende eesti eakaaslased, ent nii eesti kui vene noorte kodanikuaktiivsus aasta-aastalt väheneb.

Vene koolinoored avaldavad suuremat valmisolekut ühiskondlikuks aktiivsuseks kui nende eesti eakaaslased, ent nii eesti kui vene noorte kodanikuaktiivsus aasta-aastalt väheneb.

17. septembril peeti Tallinnas järjekordne Kodurahu foorum nimega “Noorte kohanemisstrateegiad – rahvuslik mõõde” ning huvitavamaid ettekandeid kuulus seal Tallinna ülikooli halduspoliitika professorile Anu Tootsile, kes kõneles foorumil noorte kodanikuaktiivsuse teemal.
Tootsi sõnul on kultuurile kui kollektiivsele ning sotsiaalsele nähtusele omased kolm komponenti: teadmised, väärtused ja käitumine.
“Kui rääkida noorte teadmistest, siis pole asjad isegi teiste riikidega võrreldes põrmugi halvad,” lausus Anu Toots. “Meie gümnasistid jäävad oma teadmistega riigi ülesehitusest maha vaid oma Taani ja Rootsi eakaaslastest.”
Kodanikuõpetuse tundides saadakse eelkõige selgeks see, millele harjumuspäraselt rohkem õppeaega pühendatakse, nagu Põhiseadus, Riigikogu, demokraatia peamised printsiibid. “Valimiste tähendust mõistab aga napilt rohkem kui kolmandik vanemate klasside õpilastest,” lausus Toots.
1999–2005 vähenes nii eesti kui vene noorte seas arusaamine, millised on riigi sotsiaal-majanduslikud kohustused, vastavalt 78lt 75le ja 87lt 72le protsendile. Samal ajal kaotasid õpilased huvi ka kodanikuaktiivsuse vastu, kuigi näiteks suhtumine patriotismi ja võrdõiguslikkusesse ei muutunud.
Toots peab selles süüdlaseks eeskätt üldist olukorda koolis, sest nn koolidemokraatia on habrastumas. Õpilased tahavad üha vähem probleemide arutelul osaleda, langeb valmisolek astuda kaasõpilaste kaitseks välja, ja kõik sellepärast, et kaob usk, nagu oleks oma käitumisega võimalik koolis toimuvat mõjutada.
“Targemad lapsed toetavad üldiselt demokraatiat tugevamini,” lausus Toots. “Nad on tolerantsemad, usaldavamad, rohkem valmis võtma kodanikurolli. Samas ei too vaid kõrgem teadmiste tase automaatselt kaasa suuremat osalusvalmidust, seda eriti eesti linnanoorte seas, kus on näha enam passiivsust.”
Kui tähtsad ka ei oleks teadmised, mille puhul just õppinud noored inimesed üha enam toetavad demokraatlikke väärtusi – kõige tähtsam näitaja on siiski käitumine.
“Ja siin võib ainult käsi laiutada, sest noorte kodanikuinitsiatiiv langeb,” lausus Toots. “Eriti on seda märgata eesti õpilaste hulgas. Ka oma edasises elus eelistab suurem osa eesti õpilastest vaid passiivselt osaleda Eesti poliitikas – koguda informatsiooni kandidaatide kohta, et valimistel teadlikult hääletada. Vene õpilased on aktiivsema kodanikupositsiooniga. Nad on sagedamini valmis kandideerima Riigikogusse, avaldama artikleid sotsiaalsete ning poliitiliste küsimuste kohta massiteabevahendeis ning isegi astuma parteisse. Tõsi küll, selliseid on mõlemas rahvusgrupis vähemus, nagu näeme ka igapäevaelus. Noored eelistavad aega veeta omaealiste seltskonnas, mitte osaleda ühiskondlike organisatsioonide töös. Tegevusvalmidust on väga vähestel noortel inimestel.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.