Raseduse ajal koduvägivald suureneb ning aastas võib perevägivalla tagajärjel sündimata jääda kuni 2000 last, selgub Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2006. aasta uuringust.
Raseduse ajal koduvägivald suureneb ning aastas võib perevägivalla tagajärjel sündimata jääda kuni 2000 last, selgub Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2006. aasta uuringust.
Nii kannatasid naised raseduse ajal endise partneri poolse füüsilise vägivalla all 2,2 korda, seksuaalse vägivalla all 1,5 korda ja vaimse vägivalla all 1,6 korda rohkem kui naised Eestis keskmiselt.
Elamine pideva pinge all ja koduse vägivalla kartuses on viinud 85–90% vägivaldses suhtes elavatest rasedatest stressiseisundisse, 83% kurdab ärrituvuse üle, 58% vaevab masendus või depressioon.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi projektijuhi Helve Kase sõnul tekivad lapsel teadvuse alged alates raseduse teisest poolest ning kuuendaks raseduskuuks on loode võimeline muutma aistingud emotsioonideks.
Tulevase lapse sisemine reaalsus hakkab kujunema emapoolse emotsionaalse teabe mõju all. Seega takistavad sellised raseda emotsioonid nagu ärevus, hirm, masendus ja abitustunne lapse arengut nii otseselt kui ka kaudselt. Ema emotsionaalsed vastureaktsioonid stressidele on põhjuseks sellistele sünnitusjärgsetele tüsistustele nagu neuroosid, vaimne alaareng ja paljud teised laste patoloogilised seisundid.
42% partneripoolset vägivalda kogenud vastsetest emadest ei soovi rohkem lapsi.