"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Tallinna väärtus elupaigana on inimeste silmis kasvanud (0)
22. september 2008

Viimase kahe aasta jooksul on linnaelanike meelest märgatavalt paranenud nii linna parkide, rannaalade ühistranspordi kui ka prügimajanduse seisukord. Endiselt valmistab linlastele aga muret lemmiklooma pidamise kultuuri puudumine ning vilets liiklusturvalisus, selgub Turu-uuringute ASi äsja valminud uuringust “Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega”.

Viimase kahe aasta jooksul on linnaelanike meelest märgatavalt paranenud nii linna parkide, rannaalade ühistranspordi kui ka prügimajanduse seisukord. Endiselt valmistab linlastele aga muret lemmiklooma pidamise kultuuri puudumine ning vilets liiklusturvalisus, selgub Turu-uuringute ASi äsja valminud uuringust “Elanike rahulolu Tallinna linna avalike teenustega”.

Võrreldes 2006. aastaga on linlaste hinnangud elukeskkonnale oluliselt paranenud pea kõigis 16 valdkonnas. Tallinna linna elukeskkonnaga on täna rahul 82% elanikest ja kahekordistunud on näiteks viimase kahe aastaga linlaste hulk, kes peavad heaks või väga heaks parkide, haljas­­alade, ühistranspordi, prügimajanduse ning jalakäijate teede olukorda.
“See, et positiivsete hinnangute andnud inimeste arv on paljudes valdkondades mitmekordistunud, on tegelikult oluline muutus,” lausus Tallinna linna arenguteenistuse sotsioloog Kai Kotka. “Järelikult on teatud valdkondades toimunud tõesti silmanähtav paranemine, sest eestlane on ju muidu väga kriitilise meelega.”
Elanikud jäävad suhteliselt hästi rahule ka elamute hooldamise (rahul 80%), välisilme ja tänavate ja teeäärte puhtusega (rahul 72%).
Üle poole elanikest leiab, et tervisespordiga tegelemise võimalused on piisavalt head (59%).
Ka laste mänguväljakute ja -platside olukorda heaks või väga heaks hindavate elanike arv on kahe aastaga kahekordistunud (rahul 43%, 20% ei ole kokku puutunud).
Veidi vähem on linlased rahul lemmiklooma pidamise kultuuriga, mida võiks nimetada õigupoolest kultuurituseks selles vallas. Samuti on inimesed suhteliselt vähe rahul liiklusturvalisusega – rahuloluks pole eriti põhjust ei autojuhi ega jalgratturi seisukohast.
“Samas – ka valdkondades, kus üldine rahulolu on veidi väiksem, on siiski olukord kahe aastaga paranenud,” lausus Kai Kotka. “Näiteks – müra ja õhu puhtusega rahule jäävate linnaelanike arv on kasvanud kahe aastaga lausa neljakordseks!”
Tallinna üldist keskkonnaseisundit hindab 56% rahuldavaks ning 32% heaks/väga heaks ja vaid 10% elanikest mitterahuldavaks. Samas tunneb valdav osa linnaelanikest pealinna keskkonnaseisundi pärast siiski endiselt muret – väga on selle tõttu mures 15% tallinlastest ning pigem mures 53%. Võrreldes kahe aasta taguse perioodiga on linna keskkonnaseisundi pärast muretsevate linlaste arv siiski 5% võrra kahanenud.
Oma linnaosa puhul ollakse kõige sagedamini rahul tänavavalgustuse, hoonete välisilme ning haljasalade ja parkide olukorraga. Kõige kõrgemaid hinnanguid oma linnaosa füüsilisele keskkonnale andsid Haabersti elanikud.

Kodukoht muutunud kallimaks
Võrreldes 2006. aastaga on ka elukohana just pealinna eelistavate elanike osakaal suurenenud ligi kümnendiku võrra, selgub uuringust. Kui kaks aastat tagasi oli elukohana eelkõige Tallinna eelistavaid vastajaid 68%, siis nüüdseks on see number juba 9% võrra suurenenud.
“Sellest võib järeldada, et Tallinna väärtus on inimeste silmis millegipärast oluliselt tõusnud,” lausus Kai Kotka. “Järelikult on paljud valdkonnad linnas edasi arenenud, sest hinnangud ei muutu positiivsemaks lihtsalt niisama ja ilma reaalse põhjuseta.”
Lisaks selgus uuringust see, kui kaua keegi on Tallinnas elanud. 13% tallinlasest elab siin juba kolmandat põlve või kauem. Ligi kolmandik (33%) linlastest on teist põlve tallinlased ja 32% on elanud Tallinnas rohkem kui 25 aastat, ent pole siin siiski sündinud. Ülejäänud on uustulnukad.
Keskmisest vähem on Tallinna kõige eelistatumaks elupaigaks pidajaid nende vastajate seas, kes pole end registreerinud Rahvastikuregistris Tallinna linna elanikuna. Tõenäoliselt jäetakse end Tallinna elanikuks registreerimata sageli just sel põhjusel, et pealinna kolitakse elama ajutiselt.
Ankeedis nimetatud Tallinna haljasalade ja parkide poolt pakutavatest puhke- ja vaba aja veetmise võimalustest hindavad linlased kõige kõrgemalt Kardioru pargi Luigetiiki. Tallinna veebilehekülge aadressil www.tallinn.ee on viimase aasta jooksul külastanud 48% pealinlastest, sealhulgas vähemalt kord nädalas teeb seda 9% tallinlastest.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.