"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Venelaste kaitsetahe vähenenud (0)
22. september 2008

Kui kaks aastat tagasi olid Eestit relvaga käes valmis kaitsma 60% mitte-eestlastest, siis jaanuaris 2008 oli see näitaja vaid 46%. Samas toimib armeeteenistus eesti ja vene noortele siiski integratsioonimehhanismina – lasus Kodurahu foorumil rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse uurija Juhan Kivirähk.

Kui kaks aastat tagasi olid Eestit relvaga käes valmis kaitsma 60% mitte-eestlastest, siis jaanuaris 2008 oli see näitaja vaid 46%. Samas toimib armeeteenistus eesti ja vene noortele siiski integratsioonimehhanismina – lasus Kodurahu foorumil rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse uurija Juhan Kivirähk.

Eesti Põhiseaduses on vähemalt 40 paragrahvi, mis räägivad kodaniku õigustest. Ja ainult kolm, kus räägitakse kohustustest. Kodanik on kohustatud kaitsma ümbritsevat looduskeskkonda ja elukeskkonda, järgima konstitutsioonilist korda ja kaitsma Eesti sõltumatust. Niisiis on Põhiseaduses fikseeritud selline mõiste nagu elanikkonna kaitsevalmidus.
Avaliku arvamuse küsitlustes mõõdetakse “passiivset” ja “aktiivset” kaitsevamiduse aspekti erinevate küsimustega. Esimene (aktiivne): kui Eestile tungitakse kallale, siis kas me peame tingimata osutama relvastatud vastupanu? Teine (passiivne): kas teie isiklikult olete agressiooni korral valmis vastavalt oma jõule ja võimalustele osa võtma Eesti kaitsmisest?
Kaitsetahe passiivsem
 On täiesti loogiline, et esimesele küsimusele antakse jaatavaid vastuseid rohkem kui teisele – muuhulgas juba sellepärast, et naised, mittekodanikud ja vanurid vastavad sellele harvemini jaatavalt. Märgin, et “passiivset” valmidust Eestit kaitsta väljendab juba hulk aastaid 2/3 küsitletutest, seda sõltumata soost, vanusest, passi värvist ja isegi emakeelest.
Iga “aktiivne” kaitsevalmidus on põlis- ja mittepõliselanikel erinev. Esmajärjekorras tuleneb see asjaolust, et väga paljudel vene keelt kõnelevatel vastajatel pole Eesti kodakondsust ja seega ka mitte kohustust kaitsta Eestit. Ja siiski oli kaks aastat tagasi, 2006. aastal, vene keelt kõneleva elanikkonna (nii meeste kui ka naiste) valmidus võtta meie maa kaitsmiseks kätte relv väga tugev, sõltumata kodakondsusest. Selle aasta jaanuariks oli pilt muutunud – kui kaks aastat tagasi olid Eestit relvaga käes valmis kaitsma 60% mitte-eestlastest, siis jaanuaris 2008 oli see näitaja vaid 46%. Põhjus? Ilmselgelt usalduse katastroofiline langemine nii Eesti riigi kui selle poliitilise esinduse vastu. Siiski tuleb märkida, et 62% vene keelt kõnelevatest meestest, kellel on Eesti kodakondsus, ja rohkem kui pooled (53%) meessoost mittekodanikest olid valmis osalema Eesti kaitsmisel. Võrdlusena märgin, et jaanuaris 2006 olid need näitajad 73% nii ühtede kui teiste puhul.
Väeteenistus mõjutab arvamust
On mõistetav, et meie ajal ei saa tõsiselt rääkida rahvakaitsest – ilma korraliku sõjalise ettevalmistuseta ei tee lahingus midagi ära. Peale erialase ettevalmistuse mõjutab armees teenimine aga ka maailmavaadet – 75% armees teeninud noortest inimestest on valmis Eesti sõjalisest kaitsmisest osa võtma. Nende hulgast, kes armees teeninud pole, on selleks valmis vaid 40%.
Kaheksa aasta vältel läbi viidud uurimused lubavad kinnitada, et väeteenistus lähendab eri rahvustest noori inimesi – lisaks sellele, et nad on saanud ühesuguse sõjaväelise väljaõppe, on neil ka sarnane arusaamine ühiskonnaelust. Riskin kinnitada, et armeeteenistus on toimiv integratsioonimehhanism.
Muuseas, ühiskonnas hinnatakse kõrgelt ka noorte väeteenistust, milles osaledes nad saavad sõjalise väljaõppe. Kui aga asi muutub n-ö tegelikuks ning on aeg tõepoolest sõjaväkke minna, siis senine teadlikkus otsekui närtsib, kusjuures venelastel veel enam kui eestlastel. Põhjusi on mitmeid, alates kehvast eesti keele oskusest ja sellega seotud kompleksidest kuni meie sõjaväe tehniliste vajakajäämisteni – mõnigi kord ei ole noored vene inimesed rahul sellega, et meil pole tanke ega lennukeid. Sellele vaatamata lähevad nad lõpuks enamasti sõjaväkke ning hindavad seda kogemust hiljem kui positiivset.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.