Kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 661 illegaali, kellest rohkem kui 400 on kohalikud elanikud, neist enamik elab Tallinnas.

Kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 661 illegaali, kellest rohkem kui 400 on kohalikud elanikud, neist enamik elab Tallinnas.
Viimane operatsioon illegaalide tabamiseks toimus 12.–13. septembril Tallinnas ja Lääne-Harjumaal, sellest võtsid osa kodakondsus- ja migratsiooniameti ja tolliameti ametnikud ning politseinikud. Kontrolliti eeskätt ühiskondliku toitlustamise ning lõbustusasutusi. Tallinnas oli peamine kontrolliobjekt Keskturg, kus peeti kinni kolm illegaali ja niisama paljusid kahtlustati illegaalses töös. Dokumente kontrolliti kokku 150 isikul ehk pea igal turumüüjal.
Nagu teatas Pealinnale kodakondsus- ja migratsiooniameti avalike ja välissuhete osakonna juhataja Katrin Rohtla, korraldatakse operatsioone pidevalt  “illegaalse migratsiooni tõkestamiseks, aga samuti ka ühiskondliku korra tagamiseks”.
Migratsiooniametnike saladused
Operatsioonil osalevate ametnike arv sõltub selle mastaapsusest. Vajaduse korral tulevad koos kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajatega välja teiste ametite ning jõustruktuuride esindajad. Viimasel korral näiteks kontrolliti ühtaegu ka maksuseaduse täitmist, aktsiisimärke, mis on tegelikult maksu- ja tolliameti haldusalasse kuuluv probleem. Reidid illegaalide püüdmiseks toimuvad mitu korda aastas.
“Kodakondsus- ja migratsiooniametil on mitmeid infoallikaid, kes teatavad meile seaduserikkumistest. Me saame niisugust informatsiooni regulaarselt ja see on täiesti normaalne,” on Rohtla veendunud.
Operatsioonide taktika ning toimumiskohad on salajased, võib öelda, et kontrollitakse kõiki kohti, kus võib kahtlustada seaduserikkumist, märgib Katrin Rohtla napisõnaliselt.
Reidi ajal kontrollitakse kõiki järjest, kuid ametnikud püüavad mitte häirida asjasse mittepuutuvaid kodanikke, näiteks kohvikukülastajaid. Tõsi, see, kuidas ametnikud sikud lammastest välimuse järgi eraldavad ja üksnes kahtlustamist väärivaid kontrollida oskavad, jäi kodakondsus- ja migratsiooniameti saladuseks.
Kohalikud illegaalid?
Välismaalasel peab Eestis alati kaasas olema isikut tõendav dokument, samuti paber, mis kinnitab, et tal on õigus siin maal elada või koguni töötada. Nii politseinikule, piirivalvurile kui kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajale peab ta selle esitama esimese nõudmise peale.
Kui dokumente kaasas pole, siis kohe käsi selja taha ei väänata, alguses kontrollitakse andmebaasi alusel, kas välismaalasel on õigus Eestis viibida. Kohe pistetakse pokri vaid need, kelle puhul ametnik kahtlustab, et ta dokumendid on võltsitud.
Tabatud illegaale karistatakse seaduse kogu rangusega rikkumise raskusest lähtuvalt. Esimesel vahelejäämisel määratakse trahv, kui teist korda sama aasta jooksul vahele jäädakse, siis ähvardab väljasaatmine. Kui illegaal avastatakse ebaseaduslikult töötamast, saab karistada ka tööandja. Eraisikult nõutakse sisse 300 trahviühikut ehk 18 000 krooni, juriidiline isik peab arvestama 50 000 kroonise trahviga.
Meie riigis on ka niisugune originaalne kategooria isikuid nagu kohalikud illegaalid (kodakondsus- ja migratsiooniameti määratlus). Need on inimesed, kes elavad siin juba ammu, kuid pole 1991. aastast saadik oma siinelamist seadustanud. Neid kohustab kodakondsus- ja migratsiooniamet Katrin Rohtla sõnul taotlema elamisluba. Nõude ignoreerimine viib trahvini.

* * *
Kes on illegaal?

Illegaal on inimene, kes on ebaseaduslikult ületanud riigipiiri või jäänud riiki pärast viisa või elamisloa kehtivusaja lõppemist. Selle aasta kaheksa kuuga on Eestis registreeritud 661 illegaali, neist 417 on nn kohalikud illegaalid. Esiviisikusse kuuluvad Venemaa kodanikud (169), Ukraina kodanikud (27), Valgevene kodanikud (11), Moldaavia kodanikud (4), Armeenia kodanikud (4). Kokku on nende hulgas 21 rahvuse esindajaid. 31. augusti seisuga on välja selgitatud 81 illegaalselt töötavat inimest.