• Tallinn käivitas pikka aega tööta olnud inimestele keskuse, mis õpetab inimesi taas tööellu naasma. • Eestis on umbes 15 000 pikaajalist töötut. Äsja Tallinnas tegevust alustanud töötute aktiviseerimiskeskus pakub pikka aega tööta olnud inimestele treeninguid nii käsitöö töötubades kui ka psühholoogi tuge.
• Tallinn käivitas pikka aega tööta olnud inimestele keskuse, mis õpetab inimesi taas tööellu naasma.
• Eestis on umbes 15 000 pikaajalist töötut.
Äsja Tallinnas tegevust alustanud töötute aktiviseerimiskeskus pakub pikka aega tööta olnud inimestele treeninguid nii käsitöö töötubades kui ka psühholoogi tuge.
Tallinna linn osaleb rahvusvahelises töötute aktiviseerimiskeskuse projektis, mille raames taastatakse nende inimeste tööharjumusi, kes pole kaua töötanud.
“Eesmärk on harjutada töötama inimesi, kes ei ole pikka aega, st vähemalt aasta, seda teinud,” lausub abilinnapea Merike Martinson. “Need inimesed on kaotanud ka sotsiaalse suhtlemise harjumused, neid on vaja harjutada tegutsema kollektiivis, tekitada neis vastutustunne neile usaldatud ülesannete täitmise asjus.”
Et tööharjumusi taastada, õpetatakse inimestele ka mitmesuguste tööde tegemist.
“Tööharjumuste taastamise treeningu käigus on plaanis läbi viia näiteks linna heakorrastustöid,” lisab Martinson, “ja tegutseda ka töötubades, kus juhendajate käe all restaureeritakse näiteks mööblit.”
Meistrite käe all antakse neile teha just neid töid, mis ei nõua erilisi oskusi – lihtsad ehitustööd, haljastamine, linnaosa territooriumi korrastamine. Praktilisele tegevusele lisanduvad spetsialistide loengud, näiteks ka psühholoogide konsultatsioonid, mis aitavad inimestel normaalse elu juurde tagasi pöörduda.
Ka töötute aktiviseerimiskeskuse asupaika Tallinnas Alasi tänaval ei valitud juhuslikult. Just nimelt Põhja-Tallinn on suuruselt kolmas linnajagu, kus elab 40% Tallinna töötutest.
Projekti juhi Tiit Ollini sõnade järgi on täna rühmas 17 aktiivset osalejat ning enamasti on nad 27–30aastased.
Grupid on segarahvuselised. “Keeleoskuse järgi me kedagi ühte või teise gruppi ei pane. Aga psühholoogid räägivad küll iga inimesega tema emakeeles,” ütleb Tiit Ollin.
Tema sõnul on osalejate jaoks muud probleemid hoopis keerukamad kui keelebarjäär. “Näiteks alkoholisõltuvus – ma olen väga rõõmus, et üks neist juba otsustas ravile minna,” kõneleb Ollin. “Inimest on võimalik aidata ju alles siis, kui ta ise probleemi olemasolu tunnistab.”
Õppus keskuses kestab kolm kuud. Pärast seda võivad töötud leida enesele töö või minna mõnele tööturuameti pakutavale kursusele.
Põhja-Tallinna linnaosavalitsus eraldas projektile Alasi 4 ja 6 hoonete soklikorrused, mis kohandatakse õppe-konsultatsioonikeskuseks kogu vajaliku varustusega. Pärast remonti saavad siin olema duši- ja riietusruumid ning heakorrastamiseks vajaliku inventari ladu.
Senine inventariladu aadressil Lina 5 saab mööbli restaureerimise ja muudegi tööde jaoks paslikuks töötoaks. Vajaduse korral võivad projektis osalejad kasutada ka Kopli Ametikooli õppebaasi.
MTÜ Pro Civitas asutati 2007. aasta lõpus kui töötute aktiviseerimise keskus. Tulevikus on seda kavas kasutada õppetööks sotsiaalsfääris.
Esimese projekti raames, mis algas tänavu 1. juulil, võttis keskus aktiviseerimisele 20 pikaajaliselt tööta olnud inimest. Lõpuni pidas neist vastu vaid 13, kaks lahkusid varem, saades tööle, ülejäänud langesid välja muudel põhjustel.
Rohkem kui 90 000 tallinlast vanuses 15–74 aastat on töises mõttes mitteaktiivsed. Need on inimesed, kes ei saa või ei taha töötada. Rohkem kui pool nendest on tööealised inimesed.
Projekti kogumaksumus on 1,7 miljonit krooni, millest poolteist miljonit eraldas Euroopa Sotsiaalse Arengu Fond. Tööharjumuste taastamise teenust pakub mittetulundusühing Pro Civitas vastavalt lepingule tööturuametiga, kelle suunamisel töötud aktiviseerimiskeskusse satuvadki.
