• Helsingi-Tallinna kaksiklinnas võiksid olla ühised telesaated, haridus- ja terviseteenused ja ühistransport. Tallinnal ja Helsingil tuleb tulevikus ühiselt tunnelit ehitada, Läänemerd päästa ning ummikute vastu võidelda. Nii tõdesid mõlema linna liidrid eelmisel nädalal Helsingis peetud Euregio foorumil.
• Helsingi-Tallinna kaksiklinnas võiksid olla ühised telesaated, haridus- ja terviseteenused ja ühistransport.
Tallinnal ja Helsingil tuleb tulevikus ühiselt tunnelit ehitada, Läänemerd päästa ning ummikute vastu võidelda. Nii tõdesid mõlema linna liidrid eelmisel nädalal Helsingis peetud Euregio foorumil.
Seekordse foorumi “Kaksiklinn – kas unelm või reaalsus” avas Helsingi linnapea Jussi Pajunen, kes lootis, et kunagi pääseb Helsingist Saksamaale rongiga läbi Eesti. “Meil on ammune unistus jõuda rongiga Euroopasse,” ütles Pajunen. “Seepärast loodan, et me jõuame valmis Baltic Traili ja Eesti–Soome tunneli projektid.”
Pajunen rõhutas ka, et tähtis on linnade koostöö majanduses.
“Tallinn ja Helsingi võiksid olla turistidele ühine sihtkoht,” lausus Pajunen. “Tahaks ka loota, et mõlemasse linna tuleb aina rohkem rahvusvaheliste suurfirmade investeeringuid. Meil on juba ka mitmeid ühiseid ettevõtmisi loodushoius, näiteks Läänemere päästmise projekt.”
Helsingi abilinnapea Hannu Penttilä soovis tihedamat koostööd ka transpordi ja elamumajanduse vallas. “Ummikumaks pole lahendus kõigile transpordimuredele, kuid selles osas tasuks koostööd teha,” lausus Penttilä. “Sarnaselt Tallinna Kultuurikatlale või Rotermanni kvartalile võtab Helsingi kasutusele vanu hooneid uuel eesmärgil. Elurajoonid kolivad sadamapiirkondadesse, see tähendab lähemale Tallinnale.”
Haigutav infoauk
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tõi oma kõnes välja meedia olulisuse. “Mõlemas linnas luuakse linnatelevisiooni ja tahaks saavutada seda, et tulevad ühised saated ja ühised TV-teenused,” rääkis Vitsut. Seni on siin aga suur tühimik.
“Näiteks Eesti internetiportaalil delfi.ee on filiaalid küll Lätis, Leedus ja isegi Ukrainas, kuid mitte Soomes, mitte Helsingis,” rääkis Vitsut. “Ka Eesti ainsal infoagentuuril Baltic News Service, mis kuulub Soome Alma Media kontserni Kauppalehti gruppi, ei ole paradoksaalsel moel ikka veel esindust Helsingis, küll aga Riias ja Vilniuses. Peale selle – Eesti ajakirjandusel pole ühtki alalist korrespondenti Soomes; soomlastel Eestis mõned on, aga ka nende arv on võrreldes 90ndatega oluliselt vähenenud.”
Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõhutas Soome–Eesti tunneli vajalikkust. “Mõnedel andmetel reisib üle lahe nädalas 12 000 inimest, teiste andmete järgi koguni sama palju päevas,” rääkis Savisaar. “Vajadus tunneli järele on juba olemas. Me ei oska hinnata tuleviku Euroopa majandust, kuid selle nimel on vaja Rail Balticut ja selle osana Helsingi–Tallinna tunnelit.”
Savisaar nägi lähiaja koostöö väljendusena ka ühiseid ettevõtmisi hariduse ja tervise vallas. “Linnade ülikoolid võiksid kokku leppida tööjaotuses ja meditsiiniasutused teenindada ala väljaspool oma riigi piiri,” märkis Savisaar. “Need ajad on ammu möödas, kus linnade ülesandeks peeti vaid teede- ja kanalisatsioonivõrguga toimetamist.”
Riigikogu esimees Ene Ergma pidas oluliseks koostööd Tallinna ja Helsingi ülikoolide vahel. “Ühised õppekavad ja professorid annaksid üliõpilastele suuremaid võimalusi. Tänapäeva Soomes on inseneriharidus küllalt populaarne, seda ei saa me kahjuks öelda Eesti noorte kohta.”
Ergma tõstis esile Eestit kui riiki, kes seob tehnoloogiat ja avalikke teenuseid ning soovis Soomele edu oma e-valimiste korraldamisel. Soomes katsetatakse tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel e-valimisi.
Euregio on organisatsioon, mis edendab Soome ja Eesti vahelist koostööd.
