"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Kaupmehed ehitasid Tallinna Gotlandi kiriku (0)
29. september 2008

Ühes Tallinna vanimas kirikus, Nigulistes olev hinnaline 15. sajandist pärinev altar on kogu ilus ehk täiesti avatuna vaadeldav vaid kolmel päeval aastas.

Ühes Tallinna vanimas kirikus, Nigulistes olev hinnaline 15. sajandist pärinev altar on kogu ilus ehk täiesti avatuna vaadeldav vaid kolmel päeval aastas.

9. mail ja 6. detsembril on Püha Nikolause mälestuspäev. Püha Nikolaust, Myra piiskoppi, kes elas III−IV sajandil, austatakse mitte ainult kui kõigist hädadest ning õnnetustest päästjat, vaid ka kui meremeeste kaitsepühakut.
Nikolausele on pühendatud kirik, kus on keskaegne altar piltidega pühaku eluloost. See on tallinlastele väga hästi tuntud Niguliste − üks vanalinna vanimaid kirikuid.
Niguliste kiriku rajasid XIII sajandil saksa kaupmehed Gotlandi saarelt. Nigul on Nikolause nime teisend nagu vene Nikolaigi. Nikolaust peeti ka kaupmeeste kaitsepühakuks, neid oli aga keskaegses Tallinnas piisavalt. Kõigisse hansalinnadesse (nende hulka kuulus ka Tallinn) ehitati pühakojad Püha Nikolause auks. 1478. aastal tellisid Tallinna kaupmeeste gildid − Tallinna Suurgild ja Mustpeade vennaskond − Lübeckist kunstnik Herman Rodelt Niguliste kiriku peaaltari. Kolme poolega tiibaltar mõlema gildi sümboolikaga sai valmis 1481. aastal ja toodi aasta hiljem Tallinna.

Pühakoja juurde läbi Nõelasilma

Üks huvitav pisiasi – enne Teist maailmasõda oli ehitisi Niguliste kiriku ümber nii tihedalt, et kirikule pääses ligi ainult mööda üht imekitsast tänavat − sellel olid ilusad väravad, mida kutsuti Nõelasilmaks. Möödunud aastal see tänav restaureeriti.
9. märtsil 1944, Tallinna pommitamise ajal Niguliste kirik purustati. Tänu õigeaegsele evakueerimisele oli õnnestunud aga päästa peaaltar koos paljude värvitud ning kullatud puuskulptuuridega, mis kujutasid apostleid ja pühakuid, ning maalitud legendisüžeedega, kus kujutati Püha Nikolaust ning Tallinnas samuti austatud Püha Viktorit.
Ainult kolmel päeval aastas – kõigi pühakute päeval 1. novembril ja Püha Nikolause mälestuspäevadel 6. detsembril ja 9. mail võib näha XV sajandist pärinevat altarit kogu tema ilus. Asi on selles, et vanasti avati sellised altarid sõltuvalt jumalateenistusest kord üht-, kord teistmoodi. Argipäeviti olid altaritiivad suletud, näha oli vaid see süžee, mis oli kujutatud välisküljel, pühapäeviti avati tiivad osaliselt. Ainult erilistel pidupäevadel avati altar üleni − Niguliste altari puhul oli selliseid päevi aastas vaid kolm.

Imetegija Nikolaus

Elanud kõrge eani, läks piiskop Nikolaus Issanda juurde 6. detsembril. See juhtus Väike-Aasias Myra linnas, kus ta oli ka elanud.
XI sajandi viimasel veerandil, kui moslemid-türklased järjest sagedamini Bütsantsi ründasid, ähvardas oht ka üht kristlaste olulisimat reliikviat − Püha Nikolause säilmeid. Itaalia kaupmehed, kelle seas oli palju kreeklasi, otsustasid 1087. aastal need säilmed kindlast hukust päästa. Peaaegu kõik need kaupmehed olid pärit Kagu-Itaaliast Bari linnast, sinna säilmed viidigi ja paigutati auavalduste saatel Püha Stefanuse kirikusse. Pühamehe säilmete rännu ajal toimus läbitud teel ohtralt imepäraseid haigete paranemisi, see kutsus esile veel suurema austuse pühaku vastu. Aasta hiljem ehitati säilmete tarvis uus kirik, mis seisab seal tänase päevani, võttes vastu tuhandeid palverändureid kogu maailmast. Püha Nikolause säilmete Itaaliasse toomise ajal sündinud imetegude auks määratigi senisele ühele veel teinegi pühaku mälestuspäev 9. mail.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.