1155 inimest saab linnalt uue eluaseme, kui valmib Raadiku elamukvartal, mille ehitamisega loodetakse lahendada sundüürnike korterimure. Linna järgmine korteriprogramm keskendub aga noortele peredele ja spetsialistidele.
1155 inimest saab linnalt uue eluaseme, kui valmib Raadiku elamukvartal, mille ehitamisega loodetakse lahendada sundüürnike korterimure. Linna järgmine korteriprogramm keskendub aga noortele peredele ja spetsialistidele.
Tänaseks on linnalt eluaset taotlevate sundüürnike arv kahanenud 833 leibkonnale. “Lisaks sundüürnikele võivad tänu Raadiku elamukvartali väljaehitamisele saada soodsa üüripinna ka noored pered, lastekodukasvandikud ja teised, kellele elamispinna turuhinnaga ostmine või üürimine üle jõu käib,” ütles elamumajanduse abilinnapea Eha Võrk. Lisaks üheksale korterelamule rajab linna koostööpartnerist arendaja ka uue tänavavõrgu, haljasalad ja mänguväljakud.
Parkimiskohad on kavandatud enamasti hoonete soklikorrustele, et parkivad autod hoonetevahelist ala ei koormaks.
Projekti kogumaksumus on 1,7 miljardit krooni ja kvartali ehitab välja OÜ Raadiku Arendus, kes tegi eluruumide kasutusse võtmiseks korraldatud konkursil parima pakkumise. Kvartali ja hooned projekteeris arhitekt Raul Kõllamaa arhitektuuribüroost RAP Arhitektid OÜ.
Sotsiaalse kriisi juurtest
Eelmisel nädalal tegi riigikontroll Tallinnale ettepaneku vaadata üle ka munitsipaalkorterite jagamise kord. Näiteks peab riigikontroll ebaõigeks, et tallinlased võivad taotleda munitsipaalkorterit üksnes oma elukohajärgses linnaosas, kuna eri linnaosades on munitsipaalpindade kogus erinev.
“Linn on nõus seda tegema pärast sundüürnike probleemi lahendamist,” leidis aga Eha Võrk, meenutades seda, miks sundüürnike eluasemeprobleem Tallinnas üldse plahvatuslikult tekkis. Esiteks tagastati Tallinnas omandireformi käigus enam kui 2000 maja rohkem kui 14 000 korteriga. 2001. aastal oli sundüürnikke linnalt korteri taotlejate nimekirjas 3500.
“Seejärel andis aga toonane majandusminister mõõdukas Mihkel Pärnoja erakätesse neli Mustamäe ühiselamut koos elanikega,” lausus Eha Võrk “Siis kasvas abivajajate hulk veelgi. Saabus tõsine sotsiaalne kriis, millest Tallinn toibub siiani.”
Kahe näoga riik
Linnapea Edgar Savisaare sõnul võib Eesti eluasemepoliitikat nimetada ükskõiksuspoliitikaks inimeste põhiõiguse – koduõiguse – osas. “Praktiliselt olematu elamupoliitikaga on riik näidanud, et inimene on riigi jaoks, mitte riik inimese jaoks,” ütles Savisaar. “Omandireformi kirjutati sisse, et sundüürnike eest hoolitsegu omavalitsus. Nüüd aga leiab riigikontroll, et kõik mis Tallinn on teinud sundüürnike heaks, on taunimisväärne. Samuti on hämmastav ja küüniline, et riik süüdistab pealinna inimestest väheses hoolimises, olgugi et linn tegeleb aktiivselt omandireformist tekkinud eluasemeprobleemide lahendamisega, samas kui riik sellele pea üldse kaasa ei aita.”
Tallinn üürib hetkel välja rohkem kui 3700 eluaset. Tallinn on eraldanud elamispinna rajamiseks oma eelarvest 588,5 miljonit krooni, riigilt on saadud üksnes 61,4 miljonit krooni.
