"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Müüdimurdja ­Trasberg: Me kingime aastas 5 miljardit ­krooni endast rikkamatele riikidele! (0)
06. oktoober 2008

“Ettevõtete kasumimaks tuleks taastada ja riik peab olema majanduse suunamisel senisest aktiivsem,” kuulutab majandusteadlane Viktor Trasberg, kes on avalikkuses järjest põrmustanud Eesti senise majanduspoliitika populaar­seid müüte.

“Ettevõtete kasumimaks tuleks taastada ja riik peab olema majanduse suunamisel senisest aktiivsem,” kuulutab majandusteadlane Viktor Trasberg, kes on avalikkuses järjest põrmustanud Eesti senise majanduspoliitika populaar­seid müüte.

* * *
Mis on Eesti tänaste majandushädade põhjus, eriti eelarvepuudujäägi valguses?

Kuulates täna Ansipi juttu, võib öelda, et valitsus püüab end majandusprotsessidest distantseerida. Kui majandus kasvas, siis tagusid kõik rinna peale, et meie tegime. Kui majandus kahaneb, siis nüüd öeldakse, et selle vastu ei saa midagi teha – majandustsükkel!
Majandustsükli juhtimine on meil olnud tõesti väga halb. Keegi ei julge täna tunnistada viga, et majandusel lasti üle kuumeneda.
Samas ongi see valitsuse töö – suunata majandusprotsesse, et mitte lasta asjadel käest ära minna.
Täna tuleks tunnistada, et kinnisvarasektori kokkukukkumine ja majanduslangus – see ei ole asi, mis tuleb meile n-ö väljastpoolt. Ka seda saame juhtida – läbi eelarve ja fiskaalpoliitika. Riik oleks pidanud olema aktiivne.
Liignõudlust oleks saanud vähendada nii maksude kui ka pangaregulatsioonide abil, piirates krediidipakkumist jne. Kahjuks ei suutnud ka Eesti Pank olukorda kontrollida ega mõjutada.

Kas liiga kiirelt arenev majandus on halb?

Majanduskasv ei ole halb, halb on kontrollimatu majandusprotsess. Aga 10%line majanduskasv võib olla suurem häda kui on 0%line majanduskasv, sest ta annab meile valesid signaale. Meie tänase majandushäda üks peapõhjusi on see, et majandusel lasti üle kuumenedes ressursse ebaefektiivselt kasutada. 
Liiga kiire majanduskasv deformeerib majandust, raha liigub vähemtootlikumatesse sektoritesse. Väheneb ka näiteks eksport, sest siseturg ostab kõik kaubad ära. Kahjuks olemegi nägemas, et liiga kiirele majanduskasvule võib järgneda järsk langus, sest majandussubjektid  ei suuda järsult muutunud oludes piisava kiirusega kohanduda.
Meil pole vaja iga aasta 10% majanduskasvu, parem oleks, kui majandus kasvaks 4-5%, aga seda stabiilselt ja pikaajaliselt.

Eesti Pank soovitas ettevõtjatel mõni aeg tagasi töötajate palku alandada. Ent kuna Eesti firmad on olnud suhteliselt kõrge kasumlikkusega, siis kas pole siin mänguruumi – leppida väiksemate kasumitega inimesi minimaalselt koondades?

Kindlasti on firmadel veidi mänguruumi. Ent palkade alandamise jutt ei ole küll mõistlik.
Sest nagu majandusseadus ütleb, on palgad allapoole jäigad ehk palku allapoole pole võimalik suruda – muidu inimesed lähevad ära. Pigem kaovad siiski mitmed töökohad.

Millistes valdkondades täna suurim tööpuudus Eestit kummitab?

Ilmselt just teenustesektoris on suurimad koondamised tulekul. Majandusbuumi häda oligi ju nimelt see, et tööjõud ja investeeringud paigutusid vähemtootlikumatesse sektoritesse, mis tõi kaasa nn isikuteenuste kasvu. Kerkisid kaubakeskused, arenesid teatud heaoluteenused jne. Aga kui majandus läheb allavoolu, siis on just teenused need, millest tarbijad esimesena loobuvad. Nende investeeringute tühjaminek tähendab ka miljardeid kroone raisatud raha. Ja teenindusaladel, näiteks hotellides, töötab palju noori inimesi, kes võivad töö kaotamisel kergesti Eestist lahkuda.
Koos tööpuudusega hinnatõus ilmselt pisut pidurdub, aga ka vaesuse kasv saab küll probleemiks.

Kas pealinna inimesed jäävad võrreldes teiste Eestimaa paikadega majanduslanguse tõttu rohkem või vähem löögi alla?

Tallinna näol on tegu Eesti kõige suurema ja mitmekülgsema majanduspotentsiaaliga linnaga. Ka halvenevates majandusoludes võimaldab see kohaneda uute oludega ja luua uusi töökohti. Samas mõjutab linna arengut väga palju turismisektor ja sellega seotud tegevused: hotellindus, toitlustus, kaubandus jne. Turistide arvu ja sisetarbimise järsk vähenemine on kindlasti risk. Kas see toob kaasa ka tööpuuduse ja sotsiaalprobleemide kasvu, on raske öelda. On ju Tallinn ka see koht, kust on tööjõul kõige kergem välismaale liikuda. Kui aga tööpuudus ei saagi probleemiks, siis tööjõu kaotus on seda igal juhul.

Te olete soovitanud Eestil kaotada ära paljukiidetud ettevõtete tulumaksuvabastuse, kuna peate seda riigile väga kahjulikuks. Miks?

Eestis ettevõtetele kehtiv tulumaksumäära protsent on suhteliselt kõrge, aga samas võimaldab maksuvabastus paljudel ettevõtetel makse üldse mitte maksta. See ei ole turumajandus.
Kui ettevõtetele tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt tegelikult sisse seati, ei kehtinud meil veel Euroopa Liidu direktiivid ja seadusandlus ei võimaldanud ettevõtetel tulusid nii lihtsalt riigist välja viia. Täna annab maksuvabastus võimaluse süsteemiga manipuleerida ja me jääme teatud tulumaksubaasist lihtsalt ilma – kokku umbes 4-5 miljardist kroonist aastas.
See pole raha, mida ettevõtted säästsid investeeringuteks, vaid see raha rändab maksudena hoopis välisettevõtete koduriikidesse. 

Ettevõtete vabastamine tulumaksust on olnud mõnede meelest justkui meie edu pant, kuidas te julgete ühena vähestest majandus­inimestest seda kritiseerida?

See paneb mind ennastki imestama, et olen üks väheseid. See ongi küsimus – miks Eesti ühiskonnas ei suudeta asjadest rääkida, nad dogmaatiliselt diskussioonist välistades. Majanduslikku arutelu ju ei toimu – asjadest kas ei juleta rääkida või puudub selleks kompetents. Aga kompetents ei saagi samas ju tekkida, kui asju ei arutata.
OECD uuringud näitavad, et puudub igasugune seos riiki saabuvate välisinvesteeringute mahu ja ettevõtete nominaalse tulumaksumäära vahel. Ettevõtteid huvitab enam kasumimäär, mida mõjutab enim riigi hea infrastruktuur ja haritud töötajad jne.
Kokkuvõtvalt – Eestis tuleks taastada tulumaksukoormus ettevõtetele, samas alandades ettevõtte maksumäära 10-15%ni ja alandada ka tööjõumakse ehk sotsiaalmaksumäära. See oleks oluline nii ettevõtluse kui tööhõive seisukohast.
Teiseks – paljud ettevõtted ei kaotakski ettevõtte tulumaksu taastamise tõttu midagi, sest täna maksavad need ettevõtted oma tulumaksud ära välisriikides. Äärmiselt suur vahe on see aga Eesti riigi jaoks, kelle eelarvesse täna maksuraha laekumata jääb. Täna ehitavad miljardite kroonide Eesti ettevõtete maksurahaga rootslased oma teid ja edendavad arstiabi, aga see raha kuluks meile endile ära.
Ettevõtte tulumaksu reformimine võimaldaks meil kindlasti riigieelarvet stabiilsemaks teha – teha ta vähem sõltuvaks käibemaksust. Majanduse langedes ju tarbimine väheneb ja sellega seoses ka väheneb käibemaksu laekumine riigieelarvesse.

Ent väidetavalt kogu maailm alandab makse, võisteldes madalaima maksukoormusega riigi tiitli pärast?

Euroopas ei ole ettevõtte tulumaksumäärast ehk siis kasumimaksust ükski ettevõte või teenitud kasumiosa vabastatud, aga kasumimaksu enda määra on küll alandatud. Samuti on vähendatud ettevõtete muid soodustusi, näiteks amortisatsioonikulude arvestamisel.
Ent Euroopa Liitu vaadates ei saa kindlasti väita, et kogu maksukoormus on vähenenud, statistiliselt on see viimastel aastatel kasvanud!

Samas on majandusteadlase Milton Friedmani Eesti jüngrid eestlastele aastaid öelnud, et madalad maksud ja väike avalik sektor aitavat kaasa majanduse õitsengule.

Nii dogmaatiliselt Friedmani kindlasti tõlgendada ei saa. Alates klassikutest, Adam Smithist, ei väida ju keegi seda, et turumajandus ja riik on vastuolus – et mida vähem riiki, seda rohkem turumajandust. See on selgelt rumal jutt. Vastupidi, nad on mõlemad kaks vältimatut turumajanduse komponenti.
Küsimus on vaid selles, mis valdkondades on riik efektiivseim. Näiteks meditsiinis ja hariduses on teenuste tootmine riigi kaudu selgelt odavam kui erasektori kaudu. Kui me peaksime kõik palkama eraõpetaja, eraarsti ja turvamehe, siis läheks see meile kallimaks. Eesti senine majandusideoloogia pole kindlasti olnud Milton Friedmani ideede üksühene elluviimine. See on olnud pigem pragmaatika segatud populismiga.
Peamine, mida täna võiks avalikkusele majanduse toimimisest väita, on see, et majandus ei ole lihtne, ja teiseks – et majandust on vaja reguleerida.

Ent Eesti on kogu aeg kiidelnud oma suure majanduskasvuga, mis tulenevat muu hulgas väikesest riigi rollist majanduses ja ka madalatest maksudest.

Meil on jäänud täiesti vale mulje sellest, miks meie majandus on kasvanud. Kõigil idabloki maadel on olnud väga kiire majanduskasv ja seda sõltumata sellest, mis majandus- ja maksupoliitikat on aetud – olenemata sellest, kas riigi osa majanduses on suur või väike. Kui vaatame kümne uue nn idabloki riigi majanduskasvu numbreid, siis ei saa me kuidagi väita, et Eesti majanduskasvu taga on olnud ainuüksi meie maksupoliitika või näiteks ettevõtte tulumaksu kaotamine.
Ida-Euroopa riikide suurte majanduskasvu numbrite taga on olnud kolm põhjust. Esiteks turumajandusele üleminek kui selline – majanduse reformimine tõi kaasa uued tegevusvaldkonnad. Teiseks Euroopa Liiduga ühinemise efekt – euroraha, turistid jne. Kolmandaks – madalast tootlikkuse baasist alustades ongi ju ainuvõimalik vaid kasvada.
Tänases olukorras ei tee Eestit edukaks madalad maksud, vaid see, kui efektiivsed on ettevõtted ja kui efektiivne on riik oma majanduse tugisüsteemiga – meditsiin, haridus, infrastruktuur.

Eestis eksisteerib paradoks – riigi sotsiaalseid kulutusi nähakse majanduse kurnajana – olgugi et meie kulud on niigi Euroopa keskmisest madalamad. Skandinaavia riikide majandus on aga maailma tugevaimate seas, hoolimata ka maailma kõrgeimatest sotsiaalkuludest.

Seda kindlasti – sotsiaalsed investeeringud pole olnud Eestis kunagi tähelepanu all, me pole arvanud, et see on ühiskonna jaoks oluline. Me ei ehita teid, me ei edendada haridust, ei kindlusta sotsiaalset arengut ega arenda ka tegelikult majandust jne. Väga pikka aega on olnud meie eesmärk vaid sotsiaalkulude allasurumine.
Samas on selge, et sellise avaliku sektori kulutuste tasemega ei ole me siin Läänemere regioonis kindlasti enam võimelised edasi toimima. Riigi kulutused iseenesest on liiga madalad, tagamaks ühiskonna jätkusuutlikku arengut. Me ei pea seadma eesmärgiks oma avaliku sektori suuruse poolest Soomele-Rootsile järele jõuda, aga vähemalt 5% võrra võiks meie kulutused küll kasvada. Hetkel on riigi osa SKPst 30% ringis, aga võiks olla 35% kanti, mis ei takistaks kuidagi majanduse arengut.

Kas täna oleks astmelise tulumaksu järele vajadust, et leevendada majandusprobleemide tõttu kasvavat vaesust?

Praeguse proportsionaalse tulumaksuga kaasneb ühiskonnas kindlasti mitmeid probleeme. Esiteks, see on aidanud majanduslikule kihistumisele kaasa, võimendades ka regionaalseid erisusi. Kui vaatame, mis maailmas üksikisiku tulumaksu vallas toimub, siis tulumaksu astmeid on vähendatud, aga kui maksumäärasid vaadata – siis need veidi kõiguvad, aga suurt alla nad ei lähe. Praeguses olukorras oleks vist astmelise tulumaksu kehtestamine samm edasi.

* * *
Viktor Trasbergi parimad pärlid

  • “Lihtne on süüdistada hiinlasi, et nad söövad liiga palju, ja araablasi, et nad pumpavad liiga vähe naftat. /-/ Ja ajavad Eesti eelarve miinusesse.”
  • “Eesti riigi juhid peaksid tegutsema riigi arengu huvides, mitte mingeid mõttetuid maksualanduse rekordeid püstitama. /-/ Eesti on ettevõtte tulumaksu koha pealt viimasel kohal ELis, samuti üsna lõpus isiku tulumaksu koha pealt.”
  • “Teiseks tuleb seada Eesti huvid ettepoole välisettevõtete huvidest. /-/ Näiteks pole SEB Ühispank jaganud sel sajandil Eesti riigiga mitte sentigi oma kasumist. Rootsi riigieelarvesse aga maksis SEB Group ainuüksi 2006. aastal meie rahas ligikaudu viis miljardit krooni ettevõtte tulumaksu. /-/ Kas olemegi jõudnud nii rikaste riikide hulka, et suudame rahastada ka rikkaimate riikide infrastruktuuri ja haridust?”
  • “On tekkinud olukord, kus on sisuliselt võimalik kogu Eestis teenitud kasum maksuvabalt välisriikidesse viia. /-/ Eelmisel aastal laekus meie eelarvesse ettevõtetelt kasumimaksu neli miljardit krooni ehk ligikaudu 8% arvestuse aluseks olevast kasumist. Mis on selliste kingituste mõte olukorras, kus eelarve sunnib arendustegevust ja teedeehitust kokku tõmbama?”
  • “Pole mingit tõendust selle kohta, et erasektor teeb keskeltläbi targemaid kulutamisotsuseid kui avalik sektor. Viimaste aastate kogemus näitab vastupidist – riik oleks osanud raha targemini kasutada hariduse ja infrastruktuuri arendamisel selmet lisada maksualanduse kaudu raha tarbimispeo õhutamiseks. Mida siis teha – valik on üsna selge – tulumaksu tuleb tõsta!”
  • “Eestisse tööjõu väljastpoolt ELi importimise ainuke põhjus on madalam palgatase, rääkigu ettevõtjad mida tahes!”
  • “Tavapärane kasumi maksustamine seaks võrdsetesse tingimustesse nii oma kui ka välisettevõtted. Muutuks ka kahetsusväärne olukord, kus tulusid kanditakse kunstlikult ärisektorisse, et hoiduda füüsilise isiku tulumaksu tasumisest.”
  • “Miks siis ikkagi mitte vabastada kodud maamaksust? /-/ Eesti ühiskond ei lepi kunagi kokku kodu mõistes. Kas kodu on ka jaht mererannas või haagissuvila metsa vahel? /-/…püüd näidata maamaksu kaotamise kaudu kätte koht oma poliitilistele oponentidele on ühiskonna seisukohast kahjurliku iseloomuga.”
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.