"Arendajad ei lase arhitektidel lähtuda inimeste vajadustest, vaid sellest, kuidas äriplaan võimalikult tulu tooks."

Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm
Saada linnud lõunamaale! (0)
06. oktoober 2008

Just sügisel, lindude rände aegu on loodushuvilistel põnev külastada linna ainukest linnuvaatlustorni, kust võib jälgida kuni 215 linnuliiki.

Just sügisel, lindude rände aegu on loodushuvilistel põnev külastada linna ainukest linnuvaatlustorni, kust võib jälgida kuni 215 linnuliiki.

Selle aasta aprillis avas Tallinn Nõukogude armee mahajäetud kõrgetes varemetes Tallinna linna esimene linnuvaatlustorni.
Tornist viie meetri kõrguselt avaneb suurepärane vaade kõrkjatihnikute vahel läiklevatele loikudele ning merele. Torn on ümbritsetud köisvõrguga, järgmisel suvel plaanitakse sinna kasvama panna ka ronitaimed, mis aitavad torni ümbritseva roheluse taustal märkamatuks muuta.
Tallinna linnuklubi esindajate sõnul on linde vaadelda kõige parem kevadel ja sügisel, nende saabumise ja äralennu ajal, kuid päriselt ei jäta linnud seda poolsaart ühelgi aastaajal maha. Samas – lindude pesitsemisajal 1. maist 31. juulini ei tohi kaitsealal kasutada ühtegi transpordivahendit ega isegi valjult rääkida.
Linnukaitsealal on loendatud 215 linnuliiki, see on kaks kolmandikku kõigist Eestis esindatud liikidest. 78 neist on Eestis, 40 kogu Euroopas kaitse all.
Torni juurde on võimalik minna jalgrattaga või jalgsi ja pääs torni on tasuta. Siin on linde jälgimas nähtud mitte üksnes kohalikke linnuklubilisi, vaid ka linnuhuvilisi Soomest ja Rootsist.
Linnuvaatlustorni kõrval seisab ka nn Valge Torn – sõjaliste kindlustusehitiste varemed, millest on praegu alles jäänud vaid vett täis kelder, mis näeb välja nagu kokkuvarisenud küngas.
Ent peale linnuvaatlustorni pakub kogu Paljassaare looduskaitseala külastajaile ka silmailu. Tänu sellele, et poolsaar oli nõukogude ajal suletud ala, on loodus siin säilinud inimkätest puutumatuna.
Paljassaare linnukaitseala kuulub ka Euroopa Natura 2000 looduskaitsealade võrgustikku ja on unikaalne, olles Euroopas ainuke kaitseala, mis asub linna territooriumil.
Kaitsealale viib vaid üksainuke tee ning territooriumile pääsu tõkestavad väravad.
Samuti võib külastada Paljassaarel poolsaare põhjaosa, kus järsk kallas sarnaneb kaldajärsakuga Paldiskis, kuid on sellest madalam. Paljassaarel on alles ka mõned maskeeritud punkrid, millel oli linnas 1990. aastatel seoses lokkava kuritegevusega halb kuulsus. Teisel pool teed, kaldapealsel, algab mets.
Veel üks Paljassaare vaatamisväärsus on puhastusjaam. Ei ole saladus, et Balti merd loetakse üheks kõige räpasemaks maailmas. Paljassaare puhastusjaamas puhastatakse ökoloogiliselt ohutute meetoditega mitte ainult Tallinna, vaid ka ümberkaudsete valdade reovett. Pärast seda, kui jaamas hakati 2003. aastal kasutama uut puhastustehnoloogiat, kustutas Balti mere kaitsekomisjon HELCOM Tallinna probleemsete paikade nimekirjast, mis ei vasta kokku lepitud ökoloogilistele kriteeriumidele. Paljassaare poolsaarel asuv sadam on kavas lähemas tulevikus sulgeda ning rajada sinna eliitelamurajoon.

* * *
Paljassaare oli 100 aastat tagasi veel saar!

Paljassaare poolsaar oli veel hiljuti, kõigest sadakond aastat tagasi, kaks saart, see jättis jälje ka tema nimesse. Ühte osa poolsaarest kutsutakse Suureks, teist Väikeseks Paljassaareks.
Ala sai Paljassaare nime, kuna siin kasvas vähe puid, Väike Paljassaar oli soine, Suurel Paljassaarel kasvas lehtpuumets.
Sadama ehitamise ajal täideti veeribad mandri ja saarte vahel pinnasega. Poolsaart kasutati sõjalistel eesmärkidel alates XX sajandi algusest: esimese ilmasõja ajal ehitati poolsaare põhjaossa patarei, millest sai Peeter I kindluse üks osa. Nõukogude ajal asus seal õhutõrjeüksus.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.