"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Vabaduse väljak toob oma aarded ­päevavalgele (0)
06. oktoober 2008

Vabaduse väljak peitis endas asjatundjaid üllatanud kiviaja asulat, ainulaadset teed ja tahutud kividest väravatorni. Need ja paljud teised huviväärsused jäävad kõigile oma silmaga näha.

Vabaduse väljak peitis endas asjatundjaid üllatanud kiviaja asulat, ainulaadset teed ja tahutud kividest väravatorni. Need ja paljud teised huviväärsused jäävad kõigile oma silmaga näha.

Möödunud nädalal andsid Vabaduse väljaku väljakaevamisi juhtinud inimesed ülevaate sealt välja tulnud leidudest ja nende edasisest meeldivast saatusest.
Kõigepealt rääkis arheoloog Villu Kadakas kõigest põnevast, mis tuli päevavalgele linnavalitsuse ees olevast sõiduradade vahel asetsevast kaevandist. “Kui siin miski üldse oli üllatus, siis oli see kiviaeg,” seletas Kadakas. “Arendajatele on üllatuseks enamasti iga arheoloogiline leid, arheoloogidele üldjuhul mitte. Aga kiviaja leidmine Vabaduse väljakul hämmastas ka Eesti spetsialiste.”
Kiviajast annab aimu kohati kuni poole meetri paksune liivane kultuurkiht, sest sel ajal oli Vabaduse väljaku asemel mererand. Umbes 5000 aasta vanused leiud, potikillud ja kvartsist tööriista valmistamise jäägid pajatavad tollasest hilisest kammkeraamika kultuurist üsna palju. “Mujal olid tööriistad tulekivist, siin aga seda materjali ei leidunud ja nii olidki meie tööriistad kvartsist,” rääkis Kadakas. “Spetsialistide arvates elasid siin läänemeresoomlased, keda võib julgelt eestlaste esivanemateks pidada.”
Kadaka kinnitusel on praegu läbi kaevatud 200 ruutmeetrit kultuurkihti ja seda on vähe. “Raske on öelda, kas siin asus kolm onni või rohkem,” lausus Kadakas. “Külaks on leitud asulat ehk palju nimetada. Ilmselt oli see laagripaik, kus inimesed küttisid ja kala püüdsid.”
Aktiivsetest kala- ja jahiretkedest pajatavad ohtrad hülge-, põdra- ja kalaluud, mis annavad muuhulgas aimu meie esivanemate söömisharjumustest.

Ainus sillutatud maantee
Hilisemast, muistse vabadusvõitluse ajast, annab tunnistust aga leitud ammunoole ots.
“Tegemist on tõenäoliselt 1220. aastatel taanlaste ja eestlaste vahelises sõjategevuses mööda lennanud noole otsaga,” kostis Kadakas.
Mitte nii efektne kui hilisemast ajast säilinud müürid, kuid väga infotihe on leitud keskaegse eeslinna must kultuurkiht 13.-14. sajandist. Kadaka kinnitusel võib selle järgi arvata, et vilgas linnaelu käis väljaku alal juba 13. sajandi II poolel. “Juba keskajal ei olnud Tallinn vaid see osa, mis jäi müüride sisse, vaid palju suurem. Põhiteede ääres, Narva, Tartu ja Pärnu maantee suundades paiknes eeslinn,” ütles Kadakas. 
Kadaka sõnul oli Vabaduse väljak kui tähtsa maantee äärne tõenäoliselt asustatud. “Siin on olnud puithooned, millest küll praegu midagi järel ei ole,” ütles Kadakas. “Keskajal polnud eeslinnades kivihooned lubatud, sest sõjaolukorras tuli need kõrvaldada, et need ei langeks vaenlase saagiks. Tavaliselt pandi enne vaenlase pärale jõudmist eeslinna puitmajad põlema.”
Vabaduse väljak oli koht, kust Harju väravate juurest sai alguse Pärnu maantee, mis keskajal mööda praegust Roosikrantsi tänavat lõuna suunas lookles. Arheoloogid puhastasid välja Pärnu maantee peakivitükkidest tihedaks sõidetud sillutise 15.-16. sajandist. “See on unikaalne leid, sest sellist maanteesillutist pole seni kuskil leitud. Kunagised teed on praeguste trasside rajamisega lõhutud,” tähendas Kadakas.

Surnuaed ja Harju värav
Kadaka järel sõna võtnud Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boriss Dubovik andis ülevaate väljaku servas paiknenud surnuaiast, kuhu maeti inimesi 14. sajandist kuni 17. sajandini. “Santa Barbara kalmistult puhastati välja 250 luustikku üksik- ja 350 skeletti ühishaudadest,” ütles Dubovik. “Liivi sõja ajal, kui kindlustusi laiendati, ilmselt surnuaed kaeti kinni ja 17. sajandil hakati sinna uuesti matma.”
Haudadest leiti 16.-17. sajandi keesid, sõrmuseid, prosse ning piibutükke.
Lisaks surnuaiale rääkis Dubovik ka lahti kaevatud Harju väravast.
“Ühte torni, mille me leidsime, kaevati ja kaardistati ka aastal 1934, kui asuti ehitama EEKS maja, kus praegu asub kohvik Moskva,” rääkis Dubovik. “Eesväravatest leidsime nii lääne- kui idapoolse fragmendi.”
Duboviku sõnul on leitud tornid tüübi poolest analoogsed Viru värava eesväravatega. “Unikaalne on aga, et Harju värava tornid on ehitatud tahutud, mitte lihtsalt paekividest,” lausus Dubovik.
Väravaid välja kaevates tuli muuhulgas lagedale kaks nende sisemusse viinud trepikäiku ja Mayeri trepi poolsel tornil oli alles isegi kivipõrand. Lisaks selgus kindlalt, et põhivärava kõrval oli jalakäijate värav. Kui suur värav oli suletud, pidid jalakäijad minema kaitsekaalutlustel linna suunas läbi väravatorni.

Kõik jäetakse näha
Paremini säilinud kahe meetri kõrgune tornifragment saab valgustuse ja see jäetakse läbi paksu klaasplaadi inimestele uudistamiseks. Tänavasillutisel markeeritakse kogu väravakompleks musta värvi graniitplaatidega, et inimesed saaksid aru, millega tegu. Sama tehakse ka säilinud müüridega. Kõrvale tuleb ka infostend, kus on näha värav rekonstrueeritud kujul.
Duboviki sõnul oli Tallinnal peale Harju väravate teisigi väravaid, näiteks Suurkarja, Nunne ja Väike-Rannavärav. Neist pole inimestel tihti aga aimugi, sest alates 1862. aastast need lammutati. “Ehk võiks korraldada ideekonkursi, kuidas kõiki neid väravaid markeerida,” pakkus Dubovik. “Inimesed ei aima muidu, et paljude vanalinna tänavate alguses olid kahe või isegi kolme eelväravaga suured ja ilusad linnaväravad.”
Et maa-aluse parkla rajamiseks vanadest müüridest võimalikult vähe lammutada, tehti kogu parkla projekt ümber. Alguses oli autodele ette nähtud 7,5-8 meetri laiune sisse- ja väljapääs. Nüüd seda ei tehta ja autod pääsevad välja ümber müüride sõites.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul saab Vabaduse väljaku ajalugu sealsamas huvilistele välja pandud. “Keset Vabaduse väljakut hakkab Kaarli puiestee alla suurde maa-alusesse klaaskatusega ruumi jalakäijaid viima trepistik, kuhu rändavad leiud, mis ei kuulu otseselt muuseumisse,” lubas Aas. “Sinna lähevad ka pildid leidudest ja kaevamistöödest ning joonised, mis selgitavad, kuidas väljak koos kindlustustega välja nägi. Ainult luid ei hakka me suures ulatuses näitama, sest need maeti Liiva kalmistule.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.