Kui suur on linna kuritegevus ja kas linnavalitsus peaks jahtima taksomaffiat – sellised teemad olid päevakorral viimasel volikogu istungil.
Kui suur on linna kuritegevus ja kas linnavalitsus peaks jahtima taksomaffiat – sellised teemad olid päevakorral viimasel volikogu istungil.
Istungi alguses võttis sõna reformierakondlane Valdek Mikkal, kes kritiseeris Tallinna taksondust.
“Saabusin reede südaööl hilinenud lennukiga Tallinna lennujaama ja kõik taksojuhid keeldusid sealt Nõmmele sõitmast,” ütles Mikkal. “Taksosid oli neli-viis tükki, see-eest kõik kohad olid täis vastu tulnud eraautosid nii, et pungil täis buss ei pääsenud kuidagi liikuma.”
Ka Remo Holsmerile (Reformierakond) oli jätnud sügava mulje viimane “Pealtnägija” saade ning ta esitas opositsiooni poolt küsimuse: mida plaanib linn teha taksomaffia ohjeldamiseks?
Arupärimisele vastas oma pöördumises abilinnapea Jaanus Mutli. “Väljapressimised, peksmised, ähvardamised ja teised sellised teemad kuuluvad eranditult politsei valdkonda, sest teatavasti puudub linnal pädevus kuritegusid menetleda. Kahju muidugi, et ajakirjandus paneb kõik ühte patta ja omavalitsuse õlgadele, aru saamata, et omavalitsustel kõigeks õigusi ei ole,” selgitas Mutli. “Teemakäsitlusest telesaates “Pealtnägija” oli kahetsusväärselt välja jäetud see osa, kus tõin selgelt välja, milliseid riigipoolseid muudatusi oleks vaja, et situatsiooni kardinaalselt parandada.”
Kuritegevus vähenenud
Esimese päevakorrapunktina andis värske Põhja politseiprefekt Elmar Vaher ülevaate
selle aasta kaheksa kuu õiguskorra seisust Tallinnas. “Tendentsiks on kuritegevuse kaldumine Tallinna lähivaldadesse, linnas endas kuritegevus väheneb,” ütles Vaher. “Kuritegude arv kasvas kõige rohkem Lasnamäel – 179 fakti võrra, ja vähenes enim Kesklinnas – 166 fakti võrra.”
Ettekandest selgus, et kaheksa kuu jooksul registreeriti Tallinnas 12 439 kuritegu, millest kõige rohkem oli varavastaseid kuritegusid ehk vargusi – 8099. Eelmisel aastal registreeriti neid sama ajaga 8444.
Peeter Mardna (fraktsioonivaba) päris prefektilt hiljutise Tervise Arengu Instituudi uuringu kohta, mis käsitles narkootikumide kasutamist koolides. “Sealt tuli välja, et 30 protsenti õpilastest on tarvitanud narkootikume,” lausus Mardna. “Selgus, et õpilased saavad uimasteid üsna kergesti, vähemalt poole tunni jooksul, oma koolist kätte. Kas te teate, kui palju õpilasi tegeleb narkootikumide levitamisega ja mis selleks tehakse, et koole probleemist vabastada?”
“Koolides müüakse uimasteid väga vähe,” vastas Vaher. “Meie andmetel müüakse narkootikume koolide vahetus läheduses, näiteks parkides. Korra oleme käinud ka koolides reidil, kuid sellele järgnenud meediakajastus ei olnud positiivne. Koolid ei ole huvitatud, et me läheksime neid kontrollima.”
Ametnikke asjatult karistatud
Arupärimistes tundis opositsioon huvi, kas ja millises ulatuses on linnapea Edgar Savisaar kursis linnaametnike rikkumistega, mis seisnes kuulumisega äriühingute nõukogudesse. “Järgmisel nädalal saab valmis sisekontrolöri raport,” vastas Savisaar. “Siiski hoolimata politsei pikaajalisest uurimisest ei tuvastatud ühtegi juhtu, kus ametnik oleks tegutsenud korruptiivselt.”
Linnapea sõnul on linnaametnike kuulumise kohta äriühingute juhtkonda käiv regulatsioon äärmiselt ebaselge. “Piirang ei kehti kõigi ametnike suhtes, vaid ainult seaduses nimetatud ametnike suhtes, kel on ametiseisund,” ütles Savisaar. “Kuid mis ametiseisund on seaduse mõistes arhiivi säilitussektori spetsialistil, sotsiaalhoolekande osakonna programmistil või infotehnoloogia osakonna spetsialistil? Sisejuurdluse lõppedes pöördume õiguskantsleri poole, sest küllalt suures osas said need inimesed karistada põhjendamatult.”
