Mustamäe Humanitaargümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ivi Sepp, kes on ühtlasi tunnustatud õpikute autor ja eesti keele edendaja, pälvis möödunud nädalal tubli töö eest Tallinna raemedali.

Mustamäe Humanitaargümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ivi Sepp, kes on ühtlasi tunnustatud õpikute autor ja eesti keele edendaja, pälvis möödunud nädalal tubli töö eest Tallinna raemedali.

Rõõmsameelne ja üldse mitte 70aastasena tunduv Ivi Sepp peab õpetajaametit juba üle 40 aasta. Ise ütleb ta, et õpetajatöö on tema jaoks aja jooksul tekkinud kirg. “Tegelikult tahtsin arstiks õppima minna ja pidingi minema, aga kuna sõbrannad tulid Tallinna õppima, tulin mina ka,” nendib Sepp. “Aga ma ei kahetse üldse, et õpetajaks hakkasin,” lisab ta.
Alates 1999. aastast on Ivi Sepp aktiivselt tegelnud keelekümblusega. Kõik algas sellest, kui ta liitus Kanada–Eesti projektiga “Keelekümblus kui integratsiooni võti” ning on sellest ajast koordineerinud keelekümblusprogrammi tööd ja metoodika juurutamist Mustamäe Humanitaargümnaasiumis. “Meie olime ühed esimesed linnukesed, kes alustasid eesti keele õpetamisega vene rahvusest noortele,” lausub Sepp.
Tuleval kevadel lõpetab esimene lend 9. klassi. “Nüüd on neil võimalus valida, kas minna eesti või vene kooli, sest neil on mõlemad keeled selged,” sõnab õpetaja. 
Sepp ei poolda seda arvamust, et integratsioon on läbi kukkunud. “Palju räägitakse sellest, et integratsioon on läbi kukkunud. Mina küll nii ei ütleks,” nendib ta. “Kogemus on näidanud, et keelekümblust saanud õpilased integreeruvad hästi ühiskonda.”
Tema õpilased lähevad ülikoolidesse sageli just eesti keelt õppima. “Eesti keel tagab neile turvatunde ühiskonnas, kuid vene kultuuri ei tohi ka samas ära kaotada ja vene keelt peab samuti kõrgel tasemel oskama,” täiendab ta.
Õpetaja Sepp on veendunud, et kõige parem õppimisviis lastele on rühmatöö. “Rühmatöö meeldib neile tohutult, sest nad saavad arutada ja vaielda,” räägib naine. Väga palju arutletakse tema tundides ühiskonna aktuaalsetest probleemidest. “Gümnaasiumiõpilane peab ikka teadma, mis Eestis toimub ja kuidas nad saaksid aidata probleeme lahendada,” lisab ta.

Asjatu hirm

Mustamäe Humanitaargümnaasiumis on ka tavaklassid, kus eesti keelt õpitakse vaid osades tundides. Koolis on 29 klassi ja neist pooltes tehakse keelekümblust.
“Mõne aasta pärast on keelekümblusklassid ülekaalus,” on Sepp kindel. Igal aastal luuakse Mustamäe Humanitaargümnaasiumi sisseastujatele kaks uut keelekümblusklassi  ja üks tavaklass. “Me ei aja ära ühtegi last, kes ei oska alguses eesti keelt,” ütleb Sepp. Koolil on ka tugev koostöö lasteaedadega ning tänu sellele on lapsed psühholoogiliselt valmis eesti keelt õppima. “Vanemad vahel kardavad, et võib-olla pärast lapsed ei oska enam vene keelt,” märgib Sepp. “See hirm on asjatu, lapsed oskavad pärast nii eesti kui ka vene keelt.” 
Kõige rohkem muretseb Sepp sellepärast, et noori õpetajaid on liiga vähe. Tema arvates peaks eesti keelt õpetama inimene, kes seda keelt väga hästi tunneb.

Mure noorte õpetajatega

 Sepa arvates peaksid õpetajaametit õppivad noored vähemalt ühe aasta sellel erialal ka töötama. Eriti need, kes õpivad riigi kulul. “Näiteks minu ajal oli kolm aastat praktikat, ilma selleta mu diplom ei kehtiks,” ütleb Sepp. “Need, kes õpivad riigi kulul tasuta, peaksid kas või ühe aasta oma erialal ka töötama. Alles siis saab aru, kas see amet talle meeldib või ei,” väidab ta.
Õpetaja kõige tähtsamaks omaduseks peab Sepp inimlikkust. “Õpilane peab nägema, et õpetaja tahab teda aidata. Kui õpetaja temaga ei vestle ega räägi, siis ei leita ka ühist keelt.”

* * *
Näiteid eesti keele õpetamisest Mustamäe Humanitaargümnaasiumis:

Matemaatikas antakse ülesandeid nii eesti kui ka vene keeles. Töövihikud on eesti keeles, kuid õpikud vene keeles. Õpetaja räägib nii eesti kui ka vene keeles.
Loodusõpetus ja inimeseõpetus on kuni 6. klassini eesti keeles. Kunstiõpetus ja muusika on samuti eesti keeles.
Gümnaasiumis õpitakse eesti keeles kirjandust, inimeseõpetust, kunsti ja muusikat.