"Praegune noorem põlvkond tunneb end liiga vabalt, teistega üldse ei arvestata. Ainult mina – mul on niimoodi mugav ja mind ei huvita, mis edasi saab."

Alicja Pajur, bussijuht
Kultuurikatel müüs end Brüsselis valgussõõmuga (0)
13. oktoober 2008

6.-9. oktoobril Brüsselis peetud regioonide ja linnade päevadel “Open Days” tutvustas Tallinn Euroopale oma Kultuurikatelt, sealhulgas linna merele avamise plaane.

6.-9. oktoobril Brüsselis peetud regioonide ja linnade päevadel “Open Days” tutvustas Tallinn Euroopale oma Kultuurikatelt, sealhulgas linna merele avamise plaane.

Kuna Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn, siis oli linna Euroopa regioonide ja linnade päevadel esindamas just Kultuurikatla projekt. Kultuurikatel ühendab endas loome- ja loomemajanduse inkubaatorit, millest peaks saama 2011. aasta kultuuripealinna programmis kultuuriürituste keskseim paik.
Regioonide ja linnade päevade raames avatud Investorite Kohvikus, kus paiknesid rohkem kui poolesaja Euroopa linna ja regiooni tutvustavad esitlusstendid, püüdis Tallinna Kultuurikatel tõmmata möödakäijate tähelepanu muu hulgas omapärase “valgusõhu” masinaga. Nimelt kui külastaja hingamistoru moodi riistapuus­se sisse hingas, siis andis see valgust.
 “See on pigem kunstiline projekt,” rääkis Tallinna Kultuurikatla juhataja Peeter-Erik Ots, kes oli ka kogu esitlusstendi kandvaks jõuks. “Me püüame selle masina abil märku anda, et valgust on vaja elus püsimiseks sama palju kui õhku.”
Tallinna esitlusstend kandis nime “Tallinna südame avamine merele” ning seal jagati huvilistele ka mitmeid Tallinna-alaseid infomaterjale, kus tutvustati muu hulgas meie kultuurielu ning maailmas laiemalt tuntud kultuuritippe, sealhulgas Arvo Pärti.
Tallinna Kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo rääkis üritusel peetud ettekandes Tallinna rannikualast ja Kultuurikatlast, viidates ka näiteks Tarkovski kuulsale filmile “Stalker”, mis on filmitud just nimelt katlaga samas piirkonnas.
Kivilo sõnul saab sellistelt üritustelt alati palju häid ideid ehk teada, mida teised kultuuripealinnad on ette võtnud. “Kuulsin, kuidas näiteks kultuuripealinn Vilnius tegi ühe oma magalarajooni keskele ajutise kontserdilava,” lausus Kivilo. “Ühel päeval said inimesed ebaharilikus kohas nautida muusikat, ka need, kes ilmselt muidu palju kontserdil ei käi.”
Kivilo sõnul on Kultuurikatel hästi käima läinud, selle on leidnud nii loomeinimesed kui ka kultuuritarbijad. “Sealt on juba 30 000 inimest läbi käinud ja see on täiesti elav koht,” leidis ta. “Nüüd oleks vaja aga seda renoveerima hakata, et pakkuda loojatele ja külastajatele paremaid olmetingimusi.”
Samuti pidas üritusel ettekande Sihtasutuse Tallinn 2011 juht Mikko Fritze.
Lisaks tutvustas Tallinn Brüsselis oma ID-pileti süsteemi ja selle plaanitavaid uuendusi. Andrus Miller Sertifitseerimiskeskusest pidas kultuuripealinnade konglomeraadi seminaril ettekande teemal “Ühised piletisüsteemid kui võti kultuuriürituste ühisele marketingile”.
Kultuurikatel asub endises elektrijaamas Linnahalli lähistel, Põhja pst 27a ja 35.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.