• Elanike kärme tegutsemine on hoidnud kurjategijaid vaos. • Politsei on loonud üksuse perevägivalla ohjeldamiseks. Kuritegude kandumise tõttu naabervaldadesse on pealinna pahategude üldarv vähenenud kahe aastaga 1618 juhtumi võrra.

• Elanike kärme tegutsemine on hoidnud kurjategijaid vaos.
• Politsei on loonud üksuse perevägivalla ohjeldamiseks.

Kuritegude kandumise tõttu naabervaldadesse on pealinna pahategude üldarv vähenenud kahe aastaga 1618 juhtumi võrra.

Käesoleva aasta kaheksa kuuga registreeriti Tallinnas 12 439 kuriteojuhtumit, mis moodustas Harju maakonna kuritegudest 79% ja kogu Eesti kuritegevusest 39,2%. Lahendatud sai ligi 6000 juhtumit.
Põhja politseiprefekt Elmar Vaher kinnitas, et kuritegude üsna suur üldarv on tingitud pealinna suurest elanike arvust. „Tegelik tendents on kuritegevuse vähenemine Tallinnas ja selle levimine lähivaldadesse,“ lausus Vaher. „Kaks aastat tagasi registreeriti Tallinnas näiteks 14057 kuritegu.“
Vaheri kinnitusel on kuritegude suur protsent tingitud pealinna suurest elanike arvust. “Tegelik tendents on kuritegevuse vähenemine Tallinnas ja selle levimine lähivaldadesse,” lausus Vaher. “Kaks aastat tagasi registreeriti Tallinnas näiteks 14 057 kuritegu.”
Kuritööde arv vähenes enim Kesklinnas – 166 fakti võrra – ja kasvas enim Lasnamäel – 179 fakti võrra. “Kuritegevus kasvab näiteks piirkonnas, kus tekib mõni uus kaubanduskeskus – sinna minnakse kohe vargile,” selgitas Vaher.
Enim pandigi toime varavastaseid kuritegusid ehk vargusi, mille arv aga vähenes võrreldes eelmise aastaga 8444lt 8099le. Ette tuli ka üheksa relvastatud ja maskides röövi. Enamasti röövitakse kasiinosid ja keldripoode.
Kasvab isikuvastaste kuritegude arv. Kaheksa kuuga pandi toime 21 tapmist ja 27 vägistamist ning tekitati 34 rasket kehavigastust. “Kasv on tingitud sellest, et inimesed annavad rohkem pahategudest tea­da ja teevad enam politseiga koostööd,” ütles Vaher. “Tänu selle­le taoliste kuritegude toimumise oht väheneb. Tõelisi vägistamisi toimub vähe, paljud avaldused osutuvad valeavaldusteks. Eriline eesmärk on aga võidelda alaealiste omavahelise vägivalla ärahoidmiseks, sest vägivald levib ühiskonnas üha rohkem.”
Põhja prefektuur on loonud ka spetsiaalse üksuse perevägivalla uurimiseks. “Jää on hakanud murduma ja sellistestki kuritegudest teatatakse üha rohkem,” rääkis Vaher. “Viis aastat tagasi me sellist kuriteoliiki ei tundnudki.”
Vaheri kinnitusel kasvab kelmuste arv. “Põhjus peitub paljuski SMS-laenu pettustes,” ütles Vaher. “Levinud on ka müügipettused internetis ja võltsitud dokumendi kasutamine.”
Kaheksa kuuga tuli ette 68 600 väärtegu, neist üle 49 500 liiklusseaduse rikkumisi. Väärtegude arv kasvas 12,5%. Vaheri sõnul on liikluses hukkunud 14 inimest, neist kaheksa jalakäijad. “Kõik hukkunud olid üle 60 aasta vanad,” märkis Vaher. “Vanematel inimestel on aina raskem toime tulla üha tiheneva liiklusega linnas.”
Politsei analüüsib kõiki Tallinnas juhtunud liiklusõnnetusi ja kui ta avastab puudujääke näiteks märgistuses või valgustuses, teeb ta linnale ettepanekuid need likvideerida. “Tean, et linnavalitsuses käivad koos erinevad sellealased töögrupid,” tähendas Vaher.
Vähenenud on joobes sõidukijuhtide arv.

Põhiliste kuriteoliikide struktuur. Võrdluses 2008. a 8 kuud (8 kuud 2007)