Tänavu 20. juubeliaastat tähistav Rahvarinne sündis 13. aprillil 1988. aastal Eesti Televisiooni õhtuses otsesaates “Mõtleme veel” tänu rahva tahtele midagi korda saata. Kuna kõik oli seaduslik, ei jäänud ENSV juhtkonnal muud üle kui sellega leppida.
Tänavu 20. juubeliaastat tähistav Rahvarinne sündis 13. aprillil 1988. aastal Eesti Televisiooni õhtuses otsesaates “Mõtleme veel” tänu rahva tahtele midagi korda saata. Kuna kõik oli seaduslik, ei jäänud ENSV juhtkonnal muud üle kui sellega leppida.
Mõni aeg enne “Mõtleme veel” saadet oli toimunud loomeliitude pleenum, mille deklaratsioonid ja sõnavõtud rahva seas palju kõneainet tekitasid. Kõikjalt saabus väljaöeldu toetuseks meediasse ja EKP Keskkomiteesse kirju. Nii arutati saates, kuidas rahva initsiatiivi ära kasutada.
Saade “Mõtleme veel” koosnes kahest osast, mille vahel olid uudised. ETV stuudios olid akadeemikud Endel Lippmaa ja Viktor Palm, Lembit Koik, Ott Kool, Vello Saatpalu, Jaak Tamm, Madis Tammik, Ustav Oja, Edgar Savisaar ja Heinz Valk. Saatejuhid olid Rein Järlik, Hagi Šein ja Feliks Undusk.
Kunstnik ja iseseisvusliikumise üks tuntumaid tegelasi Heinz Valk on meenutanud, et esimene saatetund möödus loiult. “Saatepoolte vahel mõtlesin endamisi, et nii unise saate pärast on lausa piinlik,” lausus Valk.
Ootamatult astus koridoris tema juurde Savisaar, nad kohtusid silmast silma esimest korda. “Mida arvate, kui teeks õige Rahvarinde ära?” oli praegune linnapea Valgu käest küsinud. Ettepanek tundus hea ja Valk oli sellega päri. Savisaar öelnud seepeale, et teeb Rahvarinde loomise ettepaneku järgmises saatepooles. “Söödan siis palli kohe teile, küsin, mida arvavad Rahvarindest loomeinimesed,” oli ta lausunud.
Nii paluski Savisaar teises saatetunnis Šeinilt sõna ja teatas, et aeg on asutada perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Valk toetas teda. Pärast saadet kogunesid selle 16 külalist ja paar ETV töötajat telemaja neljandale korrusele, et luua initsiatiivgrupp, panna kirja Rahvarinde põhimõtted ja koostada deklaratsioon.
Võimud seati fakti ette
Paar päeva hiljem viis Lembit Koik koos kaaslastega koostatud dokumendid EKP Keskkomiteesse. Parteijuht Karl Vaino ei soostunud Rahvarinde tegijatega kohtuma. Tema asemel tegi seda ideoloogiasekretär Indrek Toome, kes ka paberid vastu võttis.
Politoloog Rein Ruutsoo kinnitusel sündis Rahvarinne tollase võimuladviku fakti ette seadmisega.
Marju Lauristin on öelnud, et liikumine laienes, tekkisid üha uued tugirühmad, ent Rahvarinde ametlikule pöördumisele polnud veel tulnud ühtegi vastust ei Keskkomiteest ega Ülemnõukogu Presiidiumist. “Vastust loomulikult ei tulnudki. Aeg jõudis niikaugele, et lähenesid maipühad ja oli selge, et rongkäiku tullakse RRi toetavate loosungitega ja see võib muutuda isegi keskkomitee vastaseks rongkäiguks,” meenutas Lauristin. “Hirm selle ees sundis kutsuma RRi algatajaid EKP Keskkomiteesse.”
Lauristini sõnul kujunes kohtumine naljakaks, sest nii ideoloogiasekretär Indrek Toome kui ka teised osalised andsid suuremeelse loa alustada diskussioone RRi vajalikkusest. “Ütlesin, et hulk rühmi on juba loodud, liikumisse on lülitunud juba mitu tuhat inimest, mingit diskussiooni pole küll mõtet alustada,” selgitas Lauristin. “Keskkomitee otsus tuligi surve olukorras, et ära hoida rongkäigu muutumist protestirongkäiguks.”
Rahvarindega ühines kiiresti tuhandeid inimesi. Sinna astusid korraga terved tehased ja vabrikud ning sooviavalduse täitmiseks seisti järjekorras. Eestimaa Rahvarindest sai laulva revolutsiooni suurim demokraatlik liikumine Eestis.
Ruutsoo on kirjutanud, et Rahvarinde peamiseks sotsiaalseks pinnaseks oli 40-50aastate põlvkonna “ajalooline kogemus” ja keskseks toeks said kodueestlased, keskklass ja haritlased ehk õpetajad, insenerid, arstid, teadlased ja ajakirjanikud. Nemad suutsid edukalt läbi murda nii EKP infoblokaadist kui leida ühise keele Lääne liberaalsete intellektuaalide ja poliitikutega. “Intellektuaalselt potentsiaalilt ületas RR pikka aega kõiki oma konkurente, rahvusradikaale, kes tegelikult ei võitnud lõpuni eliidi usaldust,” lausus Ruutsoo.
Suur poliitiline mõju
Ametlikult sai Rahvarinne alguse 1.–2. oktoobril Tallinna Linnahallis peetud asutamiskongressil. Telesaates tehtud algatusest võrsus kiiresti liikumine, mida kardeti nii partei keskkomitees kui ka KGB peakorteris, ja seda põhjusega.
Oktoobris-novembris koguti Rahvarinde eestvõttel üle 800 000 allkirja NSV Liidu seaduse eelnõu “Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)” vastu, millega taheti veelgi vähendada liiduvabariikide õigusi.
23. augustil 1989. aastal organiseerisid Balti riikide rahvarinded inimketi läbi kolme Balti riigi, tuntud nime Balti kett all. 18. märtsil 1990 toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu valimised, kus Rahvarinne sai 24 protsenti häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said 45 kohta 105st. Nii moodustas vastne peaminister Edgar Savisaar valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest. 12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde baasil Rahva-keskerakond, mis hiljem arenes Keskerakonnaks.
Rahvarinne lõpetas oma tegevuse 13. novembril 1993. Selle tähtsusest rääkides on Ruutsoo maininud, et liikumine oli pidev “piiri” ületamine ja nihutamine, võimalikkuse ja võimatu vahel balansseerimine nii võimude kui ka rahva enda julguse vaatenurgast. “See oli rahva eneseloomine, enesest teadlikuks saamine,” ütles Ruutsoo. “Rahvarinne tähendas kodanikuks kasvava inimese igapäevast valikut selles suhtes, kes ta on, mida ta suudab, milleks ta valmis on. Rahvarinne oli taas rahvuseks kasvamine.”
* * *
Avati Rahvarinde fotonäitus
Rahvarinde sündmusi on igal huvilisel võimalus meenutada Rahvusraamatukogu fuajees, kus eelmisel nädalal avati Rahvarinde 20. sünnipäevale pühendatud fotonäitus.
Esindatud on fotovalik Rahvarinde tegevuse tähtsündmustest aastatel 1988–1993. Eraldi saab näha ka tol ajal levinud plakateid. Näitus jääb avatuks 25. oktoobrini.
* * *
Eestimaa Rahvarinde harta
• Eestimaa rahvarinne (ERR) on Eesti NSV kodanike algatusel põhinev üldrahvalik liikumine uuenduskursi toetamiseks ja elluviimiseks Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kõikidel riigi- ja ühiskonna aladel. ERR tegutseb progressi, humanismi, rahu ja desarmeerimise nimel, kogu Eestimaa rahva huve ning õigusi aluseks võttes.
• ERR põhieesmärk on arendada rahva teadlikkust, poliitilist kultuuri ja kodanikualgatust ning luua demokraatiamehhanism, et aidata kaasa tegelikul rahvavõimul ja tasakaalustatud majandusel rajaneva ühiskonna loomisele, kus on tagatud kõik inimõigused.
• Rahvarinne levitab eluhoiakut, mille aluseks on loodushoidliku ühiskonna idee. Selleks et ära hoida elukeskkonna globaalset hävingut, on vaja põhimõttelist murrangut tootva ja tarbiva inimese mõttelaadis.
• Tuleb igati soodustada ressursisäästlike ja jäätmevabade tehnoloogiate evitamist ning mahepõllumajanduse arendamist.
• Keskkonnakaitse nõuded tuleb vastavusse viia rahvusvahelise praktikaga. On vajalik luua tõhus süsteem keskkonnaseisundi jälgimiseks ja avalikustamiseks.
• Majandusprojektid tuleb allutada sõltumatule ökoloogilisele ekspertiisile.
• Majandustegevus, mis toob kaasa elukeskkonna ülenormatiivse saastamise, tuleb lõpetada.
• Meie kohus on toetuda oma ajaloolise talurahvakultuuri aluseks olevale metsa-, põllu- ja mererahva aastatuhandete kogemusele.
