“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Börs sööb meie pensione (0)
20. oktoober 2008

Tänane börsilangus sööb eelkõige nende inimeste pensione, kes lähevad pensionile lähema viie aasta jooksul.

Tänane börsilangus sööb eelkõige nende inimeste pensione, kes lähevad pensionile lähema viie aasta jooksul.

Kahe nädala tagust esmaspäeva ei saa kuidagi teisiti nimetada kui mustaks, kui maailma börside kapital langes 2,5 triljonile dollarile, neelates ka osa Eesti kodanike pensionisäästudest. Tulevaste Eesti pensionäride kaotused pole aga pooltki nii hirmsad kui USA kodanike omad, aga meie pole oma pensioni veel ka nii kaua kogunud.
 “See on tõsine löök vaid neile inimestele, kes lähevad pensionile lähema viie aasta jooksul. Kui pensionini on jäänud rohkem aastaid, on aega kadunu taastamiseks ja isegi väärtuse suurendamiseks piisavalt,” ütles SEB pressiesindaja Silver Vohu.
Tagasilanguse tõttu kannatavad eelkõige meie 9200 kaaskodanikku, kellel juba 2009. aastal pensionile minnes tekib õigus pensioni teise samba väljamaksetele. Need, kes jõudsid koguda üle 95 000 krooni, võivad sõlmida lepingu mõne kindlustusseltsiga, kes hakkab kuni nende elu lõpuni neile igakuiselt välja maksma kindlaksmääratud summat. Tegelikkuses võib sellega arvestada mitte rohkem kui 600 inimest.
19 000–95 000 krooni kogunud inimesed peavad nõustuma regulaarsete väljamaksetega otse fondist, kusjuures mida vanem inimene, seda lühem on nende väljamaksete aeg. Maksimaalne pensionisaamise periood võib siis olla 12 aastat. Samas võib raha ka kohe välja võtta.
Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul annavad aga praegused kapitalituru madalad hinnad võimaluse klientide pensioniraha kasulikult paigutada.
Samas olenevad investorite tulud ja kaotused riskiastmest, mille inimene on otsustanud võtta. Mida suurema osa pensionifondist katavad aktsiad, seda rohkem võib teenida headel ja kaotada majanduslikult halbadel aegadel nagu praegu.
Angelika Tagel soovitab fondi väga hoolikalt valida. Meie pensionisüsteem on üles ehitatud nõnda, et inimene võib koguda oma pensioni korraga mitmesugustes fondides. Selleks, et vahetada pensionifondi, tuleb esitada avaldus mitte hiljem kui 31. oktoobril ja juba uuest aastast toimubki vahetus. Nii võib uude fondi üle viia ka kõik varem kogutud vahendid.
Kokku on pensioni teise sambaga ühinenud Eestis rohkem kui 570 000 inimest. Teise samba pensionide kogufond oli veel aasta alguses 12,5 miljardit krooni.
2002. aastast, kui viidi sisse kogumispensioni süsteem, kasvasid kõige konservatiivsemad fondid, mis investeerisid klientide raha kõige vähem riskantsel moel väärtpaberitesse ehk obligatsioonidesse, 3% aastas, aga kõige riskantsemad, mis saatsid 50% oma klientide rahast aktsiaturgudele, 6–9%.
EPI indeks, mis väljendab kogumispensioni fondide keskmist tootlikkust, kasvas ainult möödunud aastaga 5,6% – 145,67lt 154,32 punktini. Aasta algusega võrreldes on see langenud juba 20 punkti, sealjuures suurema osa viimase kuu jooksul, möödunud neljapäeval oli see vaid 132,19 punkti. Kõige rohkem kannatasid suurema riskiga fondid, nende indeks EPI-50 langes üheksa kuuga 166,21lt 138,10 punktini. Pensionifondide kogumaht langes oktoobri esimese nädala lõpuks 11,9 miljardi kroonini ja plussi jäid üksnes need, kes valisid fondi, kus raha paigutati sajaprotsendiliselt väärtpaberitesse – EPI-100 indeks on aasta algusega võrreldes kasvanud 115,92lt 117,83 punktini. Aga selliseid inimesi on meie riigis vähemus.

* * *
Soovitus: vaheta fondi

Inimestel, kes jäävad pensionile järgmise viie aasta jooksul, on kaks võimalust: minna pensionile ja võtta teise sambaga kogutu välja või jätkata tööd ja pensioni kogumist, lootes, et majanduslik olukord muutub paremaks.
Teise variandi valinutel soovitatakse eelistada konservatiivsemaid fonde, mis aktsiaturul ei osale või osalevad vähesel määral, ja viia sinna üle ka kõik juba kogunenud vahendid.
Kogumispensioni indeksid: EPI-100 – konservatiivsed fondid, kõik vahendid paigutatakse väärtpaberitesse; EPI-75 – 75% paigutatakse väärtpaberitesse ja 25% aktsiatesse; EPI-50 – kõigist vahenditest pool paigutatakse aktsiatesse, pool väärtpaberitesse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.