Viru kaubanduskeskuses hulkumise asemel võiksid kõik inimesed tulla Tallinna Kultuurikatlasse kunsti looma ja nautima.
Viru kaubanduskeskuses hulkumise asemel võiksid kõik inimesed tulla Tallinna Kultuurikatlasse kunsti looma ja nautima.
“Ühes kohas toimuvad näiteks nonstop-filmid, teisal on püsti kõnetool, kus keegi loeb luulet või teeb ettekannet ja kus arutletakse huvitavatel teemadel. Kolmandas kohas aga saab kodanik lihtsalt joonistada või maalida,” kirjeldab kultuurikatla eestvedaja Peeter Eerik Ots kunstikatla tulevikku. “Kohale tulnud inimesed on publik katlas tegutsevatele kunstnikele, kes neid juhendavad.”
Tarbimisvaba maailm
Kultuurikatel on 20. sajandi esimesest poolest alguse saanud soojuselektrijaama hoonekompleks Linnahalli kõrval, mis on muudetud kultuuri pesapaigaks. Otsa sõnul on kultuurikatel kõigile avatud koht. “See ei ole eraomand, kus uksel piletiraha küsitakse, või Viru keskus, kus pead tingimata tarbima, muidu lüüakse uks kinni,” räägib Ots. “See peaks elanikule olema turvaline ja mugav aseaine kodule, kus keegi ei kohusta midagi tegema, samas on võimalus tahtmise korral teha.”
Otsa kinnitusel on sotsiaalne kuuluvus elanikele oluline. “Pärast tunde kogunevad õpilased Viru keskusesse, sest ka teised on seal,” märgib Ots. “Kultuurikatel oleks kõigile ju parem kui Viru keskus.”
Praegu on linnad kaotanud just oma ajaloolise mõtte kokkusaamise ja suhtlemispaigana. “Tekib küsimus, miks peaks olema linnas koos, sest suhtlemine toimub ju üha enam internetis,” nendib Ots.
Otsa arvates saavad katlas kultuuriga tutvust teha need, kes muidu teatrisse ja teistesse kultuuripaikadesse ei satu või keda need kohad pole siiani huvitanud. “Katel teeb kultuuri tarbimise lihtsamaks, siin tegutsevad organisatsioonid saavad nii soodsa rendi, et selle eest vastutasuks juhendavad nad elanikke,” tähendab Ots. “Elanikud ei pea kokku leppima, et igal neljapäeval kell seitse, vaid tulevad siis, kui on isu.”
Otsa kinnitusel tunnevad juba praegu inimesed katla vastu suurt huvi. “Keset suvalist päeva astuvad sisse igas vanuses inimesed, lastest vanuriteni välja, et lihtsalt kohta näha.”
Haara näitlejal varrukast
Otsa nägemuses leiab ka kultuuri tarbiv inimene paigast oma koha. “Ehk kodanik nägi mõnda tundud näitlejat teatris, muusikut kontserdil või kunstnikku näituse avamisel,” kirjeldab Ots. “Nüüd askeldab kuulsus siin ja austajal on võimalus talle ligi astuda ning juttu puhuda.”
Kultuuriinimestest on täna katlal lausa järjekord ukse taga. “Siin on saalid, mis annavad mõtteid ja kus on võimalus palju rohkem teha kui mujal,” ütleb Ots. “Kui minna näiteks Estoniasse ja öelda, et ma tahan lavale panna kuuemeetrise läbimõõduga ratta põlema, siis naerdakse ütleja välja. Siin see aga tiirles ning ajas tuld ja tossu välja.”
Ots lausub, et kultuurikatel annab kunstnikule või muusikule ruumi omadeks mõteteks. “Me ei näe, et siin hakkaks olema paika pandud lava ja tribüünid, vaid anname võimaluse, et igaüks vaataks ise, kuhu ta tahab selle panna,” loetleb Ots katla eeliseid.
“Kunagi saab ehk külastaja siseneda teisel pool raudteed Kaasaegse Kunsti Muuseumi, sealt mööda estakaadi üles ning katlamaja mööda jälle alla tulla,” kirjeldab Ots. “Vahepeal on ta midagi joonistanud ja filminud, käinud läbi kohvikust ja galeriist.”
Praegu kultuurikatla saalid juba toimivad. Seni on seal toimunud kontserdid, kunstietendused, disainiüritused, moeetendused, töötoad ning toodetud on filme ja telesaateid.
* * *
Päikesepaneelid ja propellerid
- Kultuurikatla Teise maailmasõja ajal kannatanud katus tehakse korda ja seda tõstetakse, et sinna alla mahuks teenindav korrus koos seinaäärsete kultuuripealinna kontoritega.
- Katlamaja renoveerimisel kasutatakse päikest, tuult ja vett. Lõunapoolne katuseosa kaetakse päikesepaneelidega ja leitakse koht tuulegeneraatoritele.
- Kultuurikatla aknad tehakse korda ja ruumid muudetakse soojaks. Saalidest puhastatakse kogu ohtlik asbest ning remonditakse kõik kommunikatsioonid. Eelmisel aastal pandi ühele saalile juba uus põrand.
- Lõpptulemusena peaks kultuurikatlasse tulema kontserdisaal, näitusesaal, arhitektuurikeskus, raamatukogu, muusikastuudio, kohvik, vaateplatvorm korstna otsas ja sihtasutuse Tallinn 2011 keskus.
- Saalide kõrval asuv kontoriblokk saab lähiajal kütte ja sinna tuleb loomeinkubaator, novembris kolivad esimesed asukad juba sisse.
- Katlamaja alale võiks Peeter Eerik Otsa arvates kerkida hoone klassidega, kus õpilased saaksid uurida erinevaid õppeaineid kunsti kaudu.
- Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on suuremad plaanid katlaga unistus ja pikem perspektiiv. “Praegu on eesmärk panna kultuurikatel 2011. aastaks toimima, kuid kindlasti kultuuripealinna aastaga selle areng ei piirdu,” lausus Jäppinen.
* * *
Meeste lauludest disainini
- Tõnu Kaljuste tõi katlas vaatajate ette oma kontsertetenduse “Eesti meeste laulud”, disainerid aga festivali “Disainiöö”.
- Eesti Disainerite Liidu esimehe Ilona Gurjanova sõnul on kogu maailmas trend kasutada kunsti tegemiseks alternatiivset maastikku. “Niipalju kui mina reisinud olen, on kultuurikatel kunsti tegemiseks parim taoline keskus, see tuleb vaid korda teha,” kiitis Gurjanova. “Seal on kõrged laed, mis ei piira, ning abiruumid ja kogu vajalik infrastruktuur olemas.”
- Gurjanova sõnul on eelisteks veel lähedal asuv kesklinn ja sadam ning asukoht seal, kust saab alguse kultuurielu koondama hakkav kultuurikilomeeter. “Disainiöö ajal tulid Itaalia moeloojad spetsiaalselt siia, et kohaga tutvuda ning tahtsid teha katlas oma moeshow,” kirjeldas Gurjanova.
- Suure katlamaja kõrval asub Marko Laimre ja Neeme Külma algatatud Kaasaegse Kunsti Muuseum.
- Lähiajal peab ansambel Vennaskond kultuurikatlas oma sünnipäeva ning The Sun esitleb oma uut plaati. Kui katus õnnestub korda teha, toimub järgmisel aastal katlas Vene teatrifestival “Kuldne mask”.
- Kristian Smedsi näidendi “Külmapildid” lavastaja sai kultuurikatla saalist sellise inspiratsiooni, et lõi suisa uue teatri.
