"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Laste kaitsmine on iga inimese kohustus (0)
20. oktoober 2008

Aastas lahutatakse oma perekonnast pealinnas üle saja lapse, sest vanemad ei hoolitse nende eest. Iga inimene saab aidata vältida lastega seotud traagilisi juhtumeid, andes abi vajavate laste kohta lastekaitsetöötajatele õigeaegselt infot.

Aastas lahutatakse oma perekonnast pealinnas üle saja lapse, sest vanemad ei hoolitse nende eest. Iga inimene saab aidata vältida lastega seotud traagilisi juhtumeid, andes abi vajavate laste kohta lastekaitsetöötajatele õigeaegselt infot.

“Mida varem saabub info abi vajavast lapsest lastekaitsetöötajani, seda tõhusamalt saab last aidata,” ütleb Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti peaspetsialist Reet Rääk.
Lastekaitseseadus kohustab iga inimest, kes on saanud infot kaitset ja abi vajava lapse olemasolust, sellest viivitamatult teavitama linnaosa sotsiaalhoolekandeosakonda, politseid või mõnda teist abiandjat. Tallinna linnas on abi vajavast lapsest võimalik teavitada ka laste abi- ja infotelefonil 1345.
“Tühermaalt leitud väikelapse juhtum ei ole esimene ega jää kahjuks ka viimaseks koledaks looks,” tõdeb Reet Rääk. ”Kuid kui me oleme tähelepanelikumad ja hoolivamad, saame kõik kaasa aidata sellele, et niisuguseid kurbi juhtumeid oleks vähem.”
Haiglasse jäetud lapsed
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul pole ta isiklikult kunagi kokku puutunud ühegi sellise juhtumiga, kus vanem hülgab lapse majanduslike raskuste tõttu. “Enamasti käituvad nii ainult narkomaanid või alkohoolikud, samuti hüljatakse lapsi raske puude tõttu.”
Ka Tallinna Lastehaiglas tuleb tema sõnul aeg-ajalt ette juhtumeid, kus vanem toob oma lapse haiglasse ja kaob siis jäljetult või loobub vabatahtlikult oma vanemlikest õigustest. Tallinnas korraldavad vanemliku hoolitsuseta laste eestkostet ja hooldust linnaosade valitsused, kus kokku töötab 51 lastekaitsespetsialisti – iga spetsialisti kohta on keskmiselt 1350 last.
Martinsoni sõnul ei ole lastekaitsetöötajate suhtarv linnaositi praegu siiski võrdne. “Kõige rohkem lapsi ühe lastekaitsetöötaja kohta on Lasnamäel – ühe töötaja kohta umbes 2000 last,” ütleb Martinson. “Me püüdleme aga selle poole, et aastaks 2010 oleks iga 1000 lapse kohta vähemalt üks spetsialist.”
Linnaosade valitsused taotlevad 2009. aastaks juurde viit lastekaitsetöötaja ametikohta.

Õigus tähendab ka vastutust

Ainuüksi lastekaitseametnike arvu suurendamine ei taga siiski parimat kaitset lastele. “Vanemal on õigus oma last kasvatada, aga samas peab ta kandma ka vastutust,” ütleb Martinson. Just õiguse ja vastutuse vahekorda tuleks tema kinnitusel tulevikus seadustega paremini reguleerida.
Kui vanemad ei tule oma põhikohustuse täitmisega toime, on lastekaitsetöötajate ülesanne vanemaid nõustada ja vahendada neile perekonda toetavaid teenuseid.
Kui võib arvata, et lapse põhivajadused perekonnas on rahuldamata, laps on jäetud hooletusse või teda väärkoheldakse, paigutab lastekaitsetöötaja lapse Reet Räägu sõnul ajutiselt sugulaste juurde või turvakodusse ning tegeleb perega edasi, et last ohustavad riskid kõrvaldada. “Kui vanemad siiski ei ole võimelised oma elukorralduses lähtuma laste huvidest, leitakse lapsele sobivaim asendushoolduse variant,” ütleb Rääk.
Eestkostele, perekonda hooldamisele ja asenduskodusse suunatavate laste arv on tema sõnul viimastel aastatel siiski vähenenud. Üheks asendushooldust vajavate laste arvu vähenemise põhjuseks peab ta hästi väljaarenenud laste hoolekandeteenuste võrku.

* * *
Lapsed uutes kodudes

2007. aastal eraldati Tallinnas oma perekonnast 177 last, vanemaõigustest jäi ilma 33 isikut. Asenduskodusse paigutati 35 ning perekonda hooldusele 64 last, võõrasse perekonda lapsendati 31 ning eestkostele vormistati 81 last.

* * *
Perekonda toetavad teenused Tallinna linnas:

  • Lastele ja peredele pakutakse psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, kriisnõustamist, päevakeskuse teenust, perekeskset aitamistööd, vabatahtlikku ja professionaalset tugiisikuteenust, tugigruppe noortele emadele ja alaealistele rasedatele, rehabilitatsiooniteenust käitumishäirega lastele ja nende vanematele, rehabilitatsiooniteenust sõltuvushäirega lastele.
  • Lahus elavatele vanematele võimaldatakse lapsega suhtlemist neutraalsel pinnal ja sotsiaaltöötaja juuresolekul.
  • Laste jaoks on avatud muretelefon ja foorum.
  • Linnas on kolm laste varjupaika, kaks ema-lapse varjupaika ning naiste kriisikodu.
  • Peredele, kus kasvab puudega laps, pakutakse puudespetsiifilisi teenuseid.
  • Vajadusel makstakse peredele sotsiaaltoetust toimetulekuraskuste ületamiseks.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.