“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Väike Aegna jutustab suuri lugusid (0)
20. oktoober 2008

Aegna saare ranniku lähedalt möödus muinasajal tähtis kaubatee Venemaale ning Wabariigi ajal oli saar 400 alalise ja väga aktiivse elaniku, teiste seas paljude Eesti ohvitseride kodu. Ajaloolane Robert Nerman teeb lühikokkuvõtte oma äsja ilmunud uuest põhjalikust raamatust “Aegna”.

Aegna saare ranniku lähedalt möödus muinasajal tähtis kaubatee Venemaale ning Wabariigi ajal oli saar 400 alalise ja väga aktiivse elaniku, teiste seas paljude Eesti ohvitseride kodu. Ajaloolane Robert Nerman teeb lühikokkuvõtte oma äsja ilmunud uuest põhjalikust raamatust “Aegna”.

Väike Aegna saar on erakordselt rikkaliku ajalooga ja ka haruldaselt mitmekesise looduskooslusega.
Inimtegevuse jäljed Aegna saarel ulatuvad muinasaega ning vajavad edaspidist selgitust. Vastust vajab küsimus, kas saab juhuslikuks pidada asjaolu, et ainukesed kultusekivid Põhja-Eesti rannikul asusid just Aegnal, ning teine samasugune teisel pool Tallinna lahte, s.o Koplis Hundipeanukal. Siinjuures tasuks lisada, et Aegna kandis varasemal ajal Wulfi ehk Hundisaare nime. Hundipeanuka kohta tuleb öelda, et see kandis veel 14. sajandil Suddenpä ehk Susipea nime. Hiljem tõrjus germaanipärane nimevorm eestipärase välja. Välistatud ei ole ka see, et Aegnal võis varasemal ajal olla eestipärane nimevorm.
Aegna lähedal on peetud lahinguid, mis on alguse saanud hoopis teiste maade ja riikide omavahelistest tülidest ning liitudest.
1030. aasta paiku vallutas Kiievi–Novgorodi suurvürst Jaroslav Tark Tartu. 1028. aastal Norra troonist loobuma pidanud Olav II Haraldsson pages oma kälimehe Jaroslav Targa poole. Seal kogus Haraldsson veel samal aastal sõjaväe ning asus läbi Soome sõjakäigule Norrasse, et oma troon tagasi võita.
Jaroslav üritas samal ajal vallutada Toompea linnust. Geograaf Leo Tiik on juhtinud tähelepanu asjaolule, et ehk soovis Jaroslav linnust laevastiku ehitamise paigaks, et Haraldssonile appi sõita.
1032. aastal hävitasid eestlased aga Jaroslav Targa sõjaväe suure lodjalaevastiku Raudvärava lahingus. Tiik peab tõenäoliseks, et see lahing toimus Kräsuli väinas, Aegna, Kumbli ja Rohuneeme vahel. Seal võimaldas kitsas kanal ning tugev hoovus kohalikel elanikel läbipääsu palkidega tõkestada ning suunata kobaras seisma jäänud lotjadele põlevaid parvesid. Säärast praktikat kasutati Skandinaavias ning küllap osati ka meil. Rohuneeme varasem nimetus oligi Raudneeme.
Olgu siinjuures veel lisatud, et Kräsuli väina kaudu toimus juba iidsetest aegadest mereliiklus Balti mere lääneosast Venemaale ning sealt edasi mööda suuri jõgesid.
Ajaliselt kokkulangevate sündmuste hulka kuulub veel ka Iru linnuse hävitamine ning uue Rävala keskuse rajamine Toompeale. Uuel asukohal oli vähe eeliseid võrreldes Iru linnusega. Klindiesised piirkonnad olid tuiskliivade ning rohkete allikate tõttu külade ja teede rajamiseks ebasoodsad. Ainuke positiivne argument oli aga just sadama ja mereliikluse lähedus kindlustele, mis teenis eelkõige kaugkaubandusega seotud inimeste huve. Selline järsk muudatus eeldab ka kohapeal senisest erinevate huvidega isikute võimulepääsu. Muidugi on see kõik hüpotees, kuid paljud kokkulangevad faktid väärivad ikkagi arvestamist.
Aegna üheks eripäraks on see, et 1920. ja 1930. aastatel oli ta Eesti Gibraltariks. Siin asus suur rannakaitse garnison, saarel elas palju pereinimesi ning kuni 400 alalist saareelaniku jättis spetsiifilise jälje selle kultuurikeskkonda. Saarel on asunud 300  mitmesugust ehitist ja rajatist, aktiivne seltsitegevus ja omapärane olustik. Saarel elanud inimesed olid tegusad, seal tegutses näitering, mitu orkestrit, viljeldi paljusid spordialasid. Aegnal tegutsenud Eesti kaitseväe komandantuur pööras suurt tähelepanu saare heakorrale.
Viimastel aastatel on saarel toimumas kvalitatiivseid muutusi. Aegna sadama tõsine kahjustamine 2005. aasta jaanuaritormi ajal näitas, et ajutised lahendused ei ole kokkuvõttes odavad, vaid hoopiski kallimad. Suund on võetud pikemaajalisele kasule. See avaldub uue veevõrgu rajamises, puhkekohtade väljaehitamises, prügi saarelt mandrile viimises, Loodusmaja ehitamises ja selle mitmekülgse tegevuse organiseerimises. Samuti päästeameti kohalolekus ning kindlasti ka Aegna sadama hoopis kapitaalsemates väljaehitamise kavades.
312leheküljeline raamat tutvustab Aegna saare ajalugu muinasajast kuni tänapäevani. Selle raamatu pearõhk on asetatud igapäevasele olustikule ning nende muutuste kirjeldamisele. Teksti täiendavad rohked haruldased fotod ning 8 lokaliseerimisskeemi erinevatest aegadest.
Raamatul on ka 31leheküljeline ingliskeelne kokkuvõte. Muu hulgas on tõlgitud ka fotoallkirjad ning skeemide juurde käivad tekstid.
Tahaks soovida kõikidele neile, kes osalevad Aegna tehnovõrkude väljaehitamisel, saare looduse kaitsmisel ning tutvustamisel, kõige paremaid kordaminekuid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.