"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Alkohoolik: uskusin, et mul on ainult kaks varianti – surm või hullumeelsus (0)
27. oktoober 2008

Tallinnas tegutseb viis AA rühma, kus käib aktiivselt koos umbes 80 inimest. Eesmärk on kõigil üks – toibuda alkoholismist ja elada kainelt.

Tallinnas tegutseb viis AA rühma, kus käib aktiivselt koos umbes 80 inimest. Eesmärk on kõigil üks – toibuda alkoholismist ja elada kainelt.

Esimest korda jõin ma ennast purju 13aastaselt. Keskkooli ajaks oli minust juba saanud alkohoolik. Ma ei suutnud oma joomist ohjeldada ja mul oli kogu aeg meeletu tung ennast purju juua, kusjuures ma andsin endale selgelt aru, et mulle meeldib purjus olla. Mulle meeldis, mis tunde see tekitas ja kuidas ma purjus olles maailma tajusin. Kainena ei suutnud ma paljut taluda.
Käsi haaras igal võimalikul juhul õlle järele. Seltskonnas oli muidugi lõbusam pummeldada, aga tihti jõin ka üksi olles.
Koolis käimine oli täielik piin, sest ma ei suutnud tundide lõppu ära oodata, et saaks jälle jooma hakata. Tegelikult jõin ma salaja ka pikkade vahetundide ajal.
Ma mõtlesin, et niikaua, kuni ma hommikul alkoholiga pead ei paranda ja keskkooli lõpuni kuidagi välja vean, pole hullu ja kõik on veel okei.
Ma olin sunnitud pidevalt oma vanematele valetama, et nad mulle raha annaks, aga kuna ma ise tundsin ennast seejuures nigelalt, siis ühel hetkel pidin välja mõtlema, kuidas oma joomist ise rahastada. Nii hakkasin kooli kõrvalt igasuguseid juhutöid tegema. Ma olin võimeline kaks-kolm päeva järjest tööd tegema ja siis järgmisel õhtul jõin kogu teenitud raha maha.
Kui mul hakkasid tarkusehambad tulema, jõudis minu alkoholism järgmisele tasandile. Tarkusehambad tekitasid väljakannatamatut valu ja see andis mulle hea ettekäände, miks juba varahommikul alkoholi pruukida – et valu tuimestada. Sellest hetkest alates olin ma iga päev auru all. Ma hakkasin nii meeletult jooma, et see väljus igasuguse kontrolli alt.
Kainus muutus minu jaoks täiesti talumatuks. Ma ei olnud enam võimeline ilma alkoholita isegi magama minema ja et ennast liikuma saada, pidin samuti kõigepealt jooma.
Lõpuks läks asi nii kaugele, et ma kaotasin igasuguse reaalsustaju, hakkasin oma peas hääli kuulma, mul olid seletamatud hirmud ja jälitusmaania. Mõistus oli kogu aeg hägune.
See kõik paistis lõputu õudusena. Mitte keegi ei võtnud mind enam tõsiselt. Kõik mu lubadused oli katteta ja minu peale ei saanud absoluutselt kindel olla.
Lõpuks oli mul täiesti ükskõik, mida ma joon, kuigi surrogaatidest püüdsin siiski hoiduda. Lootsin, et enne tuleb surm, kui ma pean odekolonni jooma hakkama.
Ükskord hilissügisel ärkasin ma kuskil Lasnamäel mingis trepikojas ja avastasin, et mind on süstlaga torgatud. Samahästi oleks ma võinud õues magama jääda ja ära külmuda.
Ma sain aru, et minu jaoks ongi jäänud ainult kaks varianti – kas surm või täielik hullumeelsus.
Siis ühel päeval saabus täiesti ootamatult abikäsi. Ma istusin parasjagu vanalinnas kuskil trepi peal, kui üks võõras tüdruk hakkas minuga juttu rääkima. Ta sai kiiresti aru, et minuga on lood väga pahasti ja soovitas mul AAsse minna. Kuna mul polnud nagunii midagi enam kaotada, siis läksingi ühele nende koosolekule. Kuigi alguses ma ei uskunud sellesse, sain sealt ometi abi. Ma sain aru, et on teisigi, kes on läbi elanud samasuguseid õudusi, süü-, üksildus- ja lootusetusetunnet nagu mina.
AAs kadus mul soov hägustada maailma tajumist. Ma elan üks päev korraga ja annan endale aru, et täielik karskus on mu ainus võimalus elada normaalset elu.
Tänaseks olen ma kaine olnud kuus aastat.

Anonüümne alkohoolik

* * *
Anonüümsed alkohoolikud ise nimetavad ennast meeste ja naiste sõpruskonnaks, kes jagavad omavahel kogemusi ja annavad üksteisele jõudu ning lootust, et püsida kaine ja aidata veel kannatavat alkohoolikut.
“Oleme tavalised inimesed, kes on kaotanud võime joomisega piiri pidada ja selle tagajärjel sattunud mitmesugustesse raskustesse,” ütleb AA liige Kaja Piirimaa (nimi muudetud). “Nüüd on enamik meist edukalt alustanud uut elu – elu ilma alkoholita.”
AA rühmade koosolekud toimuvad iga päev. Oma ülesehituselt on nad erinevad, kuid iseloomult sarnased kõikides riikides, kus AA tegutseb: igal koosolekul kohtuvad alkohoolikud, kes räägivad, mida joomine nende elu ja isiksusega korda on saatnud, milliseid abinõusid nad on kasutanud ja milline on nende elu käesoleval hetkel.
AA liikmeks olemise ainus tingimus on soov lõpetada joomine. “Meie esmane eesmärk on püsida kainena ning aidata ka teistel alkohoolikutel saavutada kainus,” kinnitab ta.

Üks päev korraga

Piirimaa kinnitusel ei luba AA, et lahendab kõik inimese probleemid. “Me elame päev korraga ja  hoidume esimesest pitsist.”
Oluline on meeles pidada, et AAs ei tööta spetsialistid, psühholoogid ega psühhiaatrid, vaid üks alkohoolik toetab vabatahtlikult teist.
Üks kõige olulisemaid mõisteid AA rühmades on anonüümsus. “See kinnitab meie liikmetele, et nende osalemist rühmas hoitakse konfidentsiaalsena. Sageli võib tegevalkohoolik vältida iga abiallikat, mis võiks paljastada ta isiku,” räägib Piirimaa.
AA ei ole seotud ühegi sekti, kaubamärgi, organisatsiooni ega institutsiooniga. AA ei osale avalikes vaidlustes, ei toeta mis tahes aktsioone ega ole nende vastu.
Ka ei too AA liikmeks olemine kaasa rahalisi kohustusi ega makse, rühmad majandavad ennast liikmete vabatahtlike rahaliste toetuste abil.

Jäämäe tipp

Tallinnas saab lisaks AAle alkoholiprobleemide korral abi saamiseks pöörduda ka Wismari haigla kogenud psühhiaatrite poole. Psühhiaater Jaanus Mumma sõnul käib haiglas võõrutusravil igal aastal umbes 3000 alkoholi- ja narkosõltlast. “See on aga alles jäämäe tipp,” ütleb Mumma. “Paraku on võõrutusravi Eestis tasuline ning seetõttu jääb väga paljudel abi saamata, sest neil lihtsalt pole raha selle eest maksta.”
Alkoholismi soodustavad Mumma sõnul paljud tegurid: mõne puhul mängib rolli eelsoodumus, kuid kindlasti on oma osa siinkohal ka ühiskonna traditsioonidel. “Eestis võetakse napsu nii sünnipäeval kui ka matusel, isegi lapse sündi tähistatakse sageli tervitusnapsuga – iga vähegi pidulikumat sündmust tähistatakse klaasi alkoholiga,” tõdeb psühhiaater.
Mumma sõnul soovitavad nad sageli oma alkohoolikutest patsientidel pärast võõrutusravi lõppemist pöörduda AAsse, et patsient ei jääks oma murede ja hirmudega üksi, vaid saaks neid jagada tugirühmaga.
Lähemat infot Tallinna AA rühmade kohta saab nende kodulehelt www.aaestonia.com või telefonil 529 9955.
Wismari haigla teenuste kohta saab lähemat infot aadressil www.wh.ee või telefonil 662 1068.

* * *
Alkoholiga seotud fakte:

  • Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud.
  • Igal aastal sureb alkoholiga seonduvalt Eestimaal umbes 2000 tööealist inimest. See teeb alates meie taasiseseisvumisest kokku umbes 30 000 hukkunut.
  • Alkoholiaktsiisist laekub riigikassasse veidi alla kahe miljardi krooni. Alkoholi tarvitamisega kaasnev kahju ulatub 10–12 miljardi kroonini.
  • 75% rasketest kehavigastustest on tekitatud joobes.
  • Eestis on kange alkoholiga kauplevate kaupluste arv 100 000 elaniku kohta 195, Soomes on see arv 6,3, Rootsis ja Norras 4,5.
  • Eestis juuakse ühe elaniku kohta 11,4 liitrit absoluutset alkoholi aastas, Soomes ja Taanis on see arv 10,3, Rootsis 8,1, Norras 6,2 ja Islandil 5,6.
  • Joobes juhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes suri Eestis 2006. aastal 53 inimest ja vigastada sai 777.

Allikad: AVE; Tervise Arengu Instituut

* * *
Tallinna tegevus võitluses alkoholismiga

  • Tuleva aasta lõpuks peaks valmima Tallinna esimene kainestusmaja, kus klientidele tagatakse ööpäevaringne järelevalve ja meditsiiniline abi.
  • Mustamäel ja Kesklinnas tegutseb kaks noortele suunatud alkoholivaba kohvikut.
  • Tallinn ja Helsingi sõlmisid suvel koostöömemorandumi, mis näeb ette ühise alkoholi, uimastite ja HIV/AIDSi leviku vastase ennetustöö aastatel 2008–2009.
  • Tallinna volikogu seadis alkohoolseid jooke müüvatele kauplustele tingimuse, et need joogid peavad olema muudest kaupadest müügisaalis selgelt eraldatud.
  • Juulist muutus Tallinnas kallimaks alkohoolsete jookide välireklaam.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.