“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Hubasem kodu ligi 400 eakale (0)
27. oktoober 2008

Moodsad ja mugavad hooldusvoodid, liikumis- ja mälutreening ning huvitegevus – need on vaid mõned uuendused, mida pakub nende eluõhtul ligi neljasajale pealinna eakale renoveerimise lõppjärgus olev Iru hooldekodu.

Moodsad ja mugavad hooldusvoodid, liikumis- ja mälutreening ning huvitegevus – need on vaid mõned uuendused, mida pakub nende eluõhtul ligi neljasajale pealinna eakale renoveerimise lõppjärgus olev Iru hooldekodu.

Pärast kümme aastat kestnud põhjalikku uuenduskuuri on Iru hooldekodust kujunemas Eesti üks tänapäevasemaid omalaadseid asutusi. Suvel sai hooldekodu omale 60 moodsat hooldusvoodit ning septembris algas viimase, kõige kehvemas seisus oleva elumaja remont.
Hooldekodus elab 385 eakat, kes ei saa oma tervise tõttu enam kodus üksi hakkama. Elatakse ühe- kuni neljakohalistes tubades ning võimaluse korral arvestatakse ka eaka enda eelistustega – kas ta soovib elada üksi või mitmekesi.
Maimu-Loreida Keba on hooldekodus elanud viimased pool aastat. “See on minu viimane kodu ja ma võin ausalt öelda, et ma olen siin väga rahul,” ütleb Keba, kes otsustas hooldekodusse kolimise kasuks pärast seda, kui tervis jäi nõrgaks ja polnud enam kedagi, kes tema eest hoolitseks. “Lapsi ega perekonda mul ju pole,” lisab naine.
Iru hooldekodu elu-olu hindab Keba kõrgelt. “Kõik, mida ma olen palunud, olen saanud,” ütleb ta. “Mul on soe tuba, ma saan korralikult süüa ja puhata, kõik vajalikud ravimid tuuakse mulle kätte – ma ei pea mitte millegi pärast muretsema, kõige eest hoolitsetakse. Mul on siin ka oma jutukaaslased, käime koos jalutamas ja kontsertidel. Ühesõnaga, nuriseda pole mitte millegi üle. Mu süda on rahul,” kinnitab naine.
Hooldekodu juhataja Terje Salo sõnul alustas hooldekodus septembrist tööd veel üks täiesti uus osakond, mille ülesandeks on leida klientidele isiku- ja jõupäraseid tegevusi, et neil säiliks võimalikult kaua esmane liikumisvõime, mälutegevus ja enda abistamise oskused.
Selleks pöörab hooldekodu edaspidi senisest rohkem tähelepanu eakate vaba aja sisustamisele. “Kuigi tervis on paljudel meie klientidel üsna kehva, tahavad nad siiski vähemal või suuremal määral iseseisvalt tegutseda, mitte niisama käed rüpes istuda,” ütleb Salo. “Oleme mõelnud luua liikumis- ja mängurühmad, näiteks võiks siin vabalt tegutseda võimlemis- ja toolitantsugrupp, saal on meil ju olemas. Miks mitte teha eraldi ring näiteks lauamängude huvilistele – võimalusi on palju,” arutleb Salo.

Õenduskodu ootel

Hooldekodu elanikele pakutakse lisaks majutusele ja hooldusele ka sotsiaalnõustamist ja rehabilitatsiooni.
260 hooldekodu elanikku vajab üldhooldust, ülejäänud ka õendusabi, seetõttu soovib linn tulevikus hooldekodu juurde rajada eraldi 100kohalise õenduskodu, mis võimaldaks pakkuda ööpäevaringset meditsiinilist abi ja järelevalvet.
Selleks taotleb linn toetust Euroopa Liidu struktuurfondidest ning abilinnapea Merike Martinsoni sõnul sõltub õenduskodu ehitamine eelkõige riigivõimu otsustest. “Prognooside kohaselt on Tallinn 2050. aastaks paratamatult 65aastaste ja vanemate elanike osakaalus Euroopas esirinnas ja seetõttu on vajadus õenduskodu järele suur,” märgib Martinson.
Iru hooldekodu renoveerimine peaks lõpule jõudma tuleva aasta sügisel, kolme viimase aasta jooksul on see maksma läinud rohkem kui 40 miljonit krooni. Renoveerimise lõpetamiseks kulub veel 16,4 miljonit krooni.
Terje Salo sõnul on just viimased aastad olnud hooldekodude arengus murrangulised. “Hooldekodudele on hakatud enam tähelepanu pöörama,” ütleb ta. “Nõuded on muutunud väga palju karmimaks ning tingimused on oluliselt paranenud.”

Töötajate puudus

Iru hooldekodu tänased mured on tema sõnul seotud eelkõige töötajate vähesusega. “Meie kutseharidussüsteem ei suuda toota vajalikul määral sotsiaaltöötajaid,” märgib Salo. “See elukutse pole noorte silmis veel atraktiivne. Üks põhjus on kindlasti väike palk, kuid tõenäoliselt mängib olulist rolli seegi, et hooldekodudel on Eestis täna paraku ikka veel üsna halb maine, kuigi asjad liiguvad kogu aeg paremuse suunas.”
Tallinna linnaeelarves oli tänavu 480 eaka hooldamisteenuse eest tasumiseks Iru hooldekodus ja teistes Eesti üldhooldekodudes ette nähtud kokku 37,3 miljonit krooni. Kuna vajadus teenuse järele on aga veelgi suurem, eraldab linn lisaeelarvega eakate hooldekoduteenuse eest maksmiseks veel 18,4 miljonit krooni.

* * *
Hoolduskoha eest tuleb tasuda ligi 4500 krooni

Praegu maksab Iru hooldekodus üks koht 9170 krooni kuus, Tallinna linn kompenseerib sellest ühele eakale umbes poole, ülejäänu tasub kas klient ise või tema lähikondsed.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.