“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Ilme Trepp: kui jääme võlgu kahe kuu kütte eest, lülitatakse meid lihtsalt välja (0)
27. oktoober 2008

Algav kütteperiood hirmutab korteriühistute juhte võlglaste arvu hüppelise suurenemisega, nii leiab Eesti Majaomanike Liidu ja Eesti Korteriühistute Liidu üks juhtidest Ilme Trepp allolevas intervjuus.

Algav kütteperiood hirmutab korteriühistute juhte võlglaste arvu hüppelise suurenemisega, nii leiab Eesti Majaomanike Liidu ja Eesti Korteriühistute Liidu üks juhtidest Ilme Trepp allolevas intervjuus.

Milliseks te hindate elanike tänast maksusuutlikkust?

Olen täiesti pessimistlik. Vaadake, meil ei ole elamumajandust kui sellist – vähemalt mitte riiklikul tasandil. Selles elamumajanduse tegelikkuses unustasime me aga täiesti selle peamise “koostisosa” – elaniku. Inimese. Kes, nii ebameeldiv kui see ka pole, peab sööma, jooma ja soojas magama, sõltumata majanduse olukorrast. Ja vaat nüüd ongi nende vajaduste rahuldamine ohtu sattunud…

Kuid miks siis protestis omanike liit aasta alguses nii tormiliselt maamaksu tõstmise vastu (mis lõpptulemusena osutus kogu elu kallinemise kõrval tilgakeseks meres), kuid ei astunud aktsiiside tõstmise vastu? Kas tõesti ei antud toimuva tagajärgedest enesele aru?

Kahjuks tõesti mitte. Inimene on üldse niisugune naljakas olevus, et kuni pikne ei kärgata, seni risti ette ei löö. Kogu see elektrienergia, soojuse, gaasi, ravimite kallinemine… me haarame pea käte vahele alles siis, kui tunneme seda kõike omal nahal. Nüüd on see hetk kätte jõudnud. Aga see on ju alles algus, mis saab näiteks siis, kui pere sissetulek väheneb poole võrra, kuna üks abikaasadest kaotab töö?
Ja seda kõike ajal, kui kütuse hind Tallinnas on tõusnud 37%, mille tulemusena näiteks meie majas on ruutmeetri kütmise hind juba praegu 19,1 krooni – möödunud aasta kõige külmemal ajal maksime me sama pinna kütmise eest 13 krooni. Külm aeg on ju alles ees! Ja ei tohi unustada, et Tallinnas on maju – ka Lasnamäel –, kus juba möödunud talvel tuli kütte eest maksta kuni 30 krooni ruutmeetrilt.

Millest tuleb nii suur vahe?

Esmajärjekorras maja olukorrast. Soojasõlme sisseseadest, fassaadi­soo­justusest ja sellest, kui hästi maja on ehitatud ja kui palju elanikud on suutnud tegeleda hoone seisundi parandamisega.
Meil on selles mõttes vedanud – maja pole halb ja ka ühistu on püüdnud olukorda parandada. Ja ikkagi – meil on 160 korteriomanikku, aga majas elab umbes 600 inimest nagu terves väikeses vallas. Meil on olemas seadusega ette nähtud reservkapital, mille me kogusime päris alguses, meie majas on selle suurus 216 tuhat krooni. Kuid sellest ei jätkuks isegi ühe kuu kütte eest maksmiseks külmal talvel. Ja kuigi keegi ei taha jääda võlgu (meil, muide, seni võlgnikke polegi), ei suuda keegi meist tulevikku täielikult ette ära kindlustada. Mida teha, kui minu juurde ilmub mitmeid peresid sooviga leppida kokku maksegraafik võlgade likvideerimiseks? Kui neid, kes kohe sooja eest maksta ei suuda, koguneb teatud kriitiline mass, ei suuda ühistu lihtsalt sooja eest tasuda.
Meil on aga tegemist monopoolses seisundis oleva tootjaga, kelle aktsiad kuuluvad välismaistele kompaniidele, kelle ülesannete hulka ei kuulu sotsiaalabi osutamine, vaid üksnes kasumi saamine. Kui me jääme võlgu kahe kuu kütte eest, lülitatakse meid lihtsalt välja.

Kas te näete kujunenud olukorrast väljapääsu?

Loodan, et näen. Möödunud aastatel on linnavalitsus maksnud intressitoetust neile ühistutele, kes on pidanud maksma laenuprotsente. See võib ka tänavu kergendada paljude maksukoormat. Peale selle võiks linnavõim pöörduda soojatootjate poole ettepanekuga lükata võlgade maksmine 2009–2010 kütteperioodi eest järgmise kütteperioodi algusesse. Paluda mitte rakendada küttevõlglaste suhtes sanktsioone ja lubada maksta suvel, ajal, mil kommunaalmaksed on oluliselt väiksemad.

Te adresseerite ettepanekud linnavalitsusele, kellel pole aktsiiside tõstmisega mingit pistmist. Muidugi on linna kohustus hoolitseda elanike eest, kuid kas te kavatsete pöörduda oma ettepanekutega valitsuse poole?

Loomulikult! Ja me loodame, et meid võetakse kuulda. Riigi tasemel on tarvis olla valmis kõige halvemaks pöördeks elamumajanduses. Me oleme seda kõike ju juba näinud – meenutagem külma võimusesse jäetud Mustamäe ühiselamuid, kus kurva kuulsusega Poskatšev elanikel kütte välja lülitas ja isegi vett tuli mujalt tuua, soojatrassist ära lõigatud maju Jõhvis ja Võhmas… Köhivad lapsed, nohused täiskasvanud. Või ei ole me ikka veel võimelised lähenevat kriisi ette nägema?

* * *
Soojahinna tõusu vastu kohtuhagi!

Majaomanike liit on esitanud eraettevõtte Tallinna Küte vastu kohtusse hagi nõudega vaadata üle nii ulatusliku soojahinna tõusu seaduselevastavus. Asi on selles, et gaasihinna tõus ei olnud ühesugune väikeste, keskmiste ja suurtarbijate jaoks. Väiketarbijate jaoks oli tõus 37%, suurte tarvis 12%. Tekib küsimus, millega on õigustatud Tallinna Kütte teenuse hinna tõus 37% väiketarbijate jaoks ehk meie jaoks teiega, kui ettevõtte enese jaoks kerkis hind vaid 12%? Võimalik, et Tallinna Kütte poolt vaadatuna on see samm õigustatud, kuid kuna nad ei näinud vaeva hinnakujunduse mehhanismi läbipaistvaks muutmisega, siis ei suutnud nad vältida ka kahtlust, et nad võivad soovida saada õigustamatult suurt kasumit.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul ei saa linn soojuse eest maksmise tariife kahjuks mitte kuidagi mõjutada, kuna Energiaseadus ütleb, et soojavarustuse operaatorfirma annab tariifide taotluse otse riiklikule struktuurile – Energiaturu Inspektsioonile.
Energiafirma Tallinna Küte emaettevõte on Dalkia International (osalus 97,4%).

* * *
Hinnatõusud

• 1. oktoobrist on maagaasi hind tarbijatele, kes kasutavad aastas 200–750 kuupmeetrit gaasi, kerkinud 5,269 kroonilt 6,790 kroonile kuupmeetri eest. Gaasi hinnale lisatakse võrgule vastav teenustasu ja aktsiisimaks 0,185 krooni kuupmeetri eest.
• 4. oktoobrist kallines soojus kuni 1023,58 kr/MWh. Arvestades ka 18protsendilist käibemaksu, köetakse praegu hinnaga 1207,62 kr/MWh, mitte enam 884,21 kr/MWh.
• Kaupade käibemaksu tõstmine riigi poolt kergitab muuhulgas 18% võrra ka hooldusfirmade teenuste hindu, mida korteriühistud ostavad.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.