"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kodu, kallis kodu ehk mulli tegelik hind (0)
27. oktoober 2008

Mõnedki inimesed ootavad täna kinnisvara hinnalangust, et osta uus korter kümnendiku või lausa viiendiku võrra odavamalt, kui veel mõne aja eest pakuti.

Samas – aeg on keeruline, uut laenu kaela võtta on riskantne, sest homme pole sinu töökoht ehk enam alles.
Ilmselt oleme peagi tunnistajaks sellele, et inimesed jäävad massiliselt hätta oma eluaseme maksete tasumisega ning neil tuleb mingil ajal üleliia kallis kinnisvara maha müüa. Ent kes seda ostab? Või siis tuleb oma kodu majandusraskustesse sattunult müüa odavamalt, kui see osteti ehk sisuliselt jääda miinusesse.
Juba aastaid tagasi nentis rahvusvaheline sotsiaaluuringute keskus Praxis, et Eesti olukord eluasemepoliitika vallas on hull – elamufond on vana ning eriti noortele peredele on eluasemete kättesaadavus nigel.
“Eluaseme kättesaadavust ei ole võimalik tagada, kui pole efektiivselt toimivat (sotsiaal) üürisektorit,” sedastas uurija Anneli Kährik oma uuringu kokkuvõttes. “Pole reaalne ega otstarbekas, et kõik inimesed soetaksid endale kuuluva eluaseme.” Samuti nenditi, et Eestis tuleks välja töötada eluasemepoliitika meetmete riiklik terviklik süsteem.
Seda süsteemi pole riik siiani loonud, sest tundus, et kinnisvaramulli abil leiab iga inimene endale uue kodu. Olgugi, et põhjendamatult kalli. Ja olgugi, et majanduse kahjustamise hinnaga. Täna on selle tagajärjed rängad: paljud pered kas kaotavad peagi oma esimese kodu või kannavad ränki majanduslikke kahjusid. Rääkimata sellest, et need üleliia kallid kodud on ehitatud tihti kiirustades, s.t on viletsa ehituskvaliteediga.
Lisaks pole n-ö kaotanutel sageli kuhugi minna – odavat üürieluasemefondi riigil ega väiksematel omavalitsustel pole, hoolimata asjatundjate soovitusest see luua. Samuti pole tänase toimetulekutoetusega võimalik ühtegi üürieluaset hankida.
Tallinn on viimasel kümnendil olnud ainuke omavalitsus, kes hoolimata rünnakutest on viis aastat visalt ja Eesti mõistes lausa massiliselt üürikortereid ehitanud. Sel aastal sai programmi “5000 eluaset Tallinnasse” raames valmis lausa 820 korterit. Järgmisel aastal algab aga juba linna järgmine elamuehitusprogramm, mis on suunatud noortele peredele ja paljudele vajalike elualade spetsialistidele.
Jääb ainult loota, et selleks ajaks on valitsus asjatundjate soovitusi kuulda võtnud ja võtab samuti kasutusele eluasemepoliitika, mis tagab kõigile normaalse hinnaga kodud. Ja seda majanduslangusest hoolimata, või õigupoolest – just nimelt selle tõttu.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.