“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Kool pole karistusasutus! (0)
27. oktoober 2008

Käitumisprobleemidega laste trahvimine koolis ei lahenda ju nende laste probleeme, leiab Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Kaia Jäppinen.

Käitumisprobleemidega laste trahvimine koolis ei lahenda ju nende laste probleeme, leiab Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Kaia Jäppinen.

Haridusminister Tõnis Lukas soovib koolidirektoritele anda kohtuvälise menetlemise õiguse, mis lubaks näiteks määrata trahve vastavalt korrarikkumisele. Kuigi koolikiusamine on kindlasti tänapäeva kiireneva tempoga ühiskonnas nähtus, millega tuleb tegeleda, ei saa ma paraku Lukase ideega nõustuda. Idee on läbi töötamata ja väga lühinägelik ning minu hinnangul halvendaks oluliselt koolide sisekliimat, tekitades pingeid ja vaenulikku õhkkonda. Kool on eelkõige õppe- ja kasvatusasutus, mitte karistusasutus.
Lisaks peavad kohtuvälise menetlemisega tegelema isikud, kes on selleks pädevad ja omavad sellealaseid teadmisi. Koolide direktoritele pandaks lisakohustus, mis võtaks neilt ära olulise tööajaressursi, et tegeleda oma põhitööga ehk kooli juhtimisega ja õppetöö korraldamisega. Karistamine on teatud juhtudel vajalik, kuid trahvi määramine kohapeal ei lahenda ju lapse tegelikku probleemi. Ja mis saab siis, kui teatud arv trahve on määratud?
Kas laps visatakse lihtsalt koolist välja? Ja mis temast edasi saab? Jääb tänavale, hiljem töötuks ja maandub sotsiaalhoolekandesüsteemis abivajajana. Kas see on eesmärk?
Tallinn on panustanud koolide tugisüsteemide arendamisse, loonud koolides sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja tugiisikute süsteemi. Oluline on võrgustikutöö, kus toimub pidev suhtlus probleemide korral kooli, lapse ja vanemate vahel. Olles isiklikult kokku puutunud alaealiste komisjoni juhtimisega, pean kahjuks tõdema, et nn käitumisprobleemidega laste puhul on tihtipeale probleem perekonnas ja vanemates ning lapse karistamine või mõjutusvahendi rakendamine on poolik lahendus.
Tegelikult tuleks täiendada seadusandlust nii, et oleks võimalik vastutusele võtta lapsevanem või määrata tema suhtes mõjutusvahend. See, et tahetakse hakata karistama lapsi, on ju jäämäe veepealne osa ja pelgalt tagajärgedega võitlemine. Tegeleda tuleb põhjustega ja selleks on loodud, nagu öeldud, tugisüsteemid, lastekaitsespetsialistide ametikohad, alaealiste komisjon jne. Ka koolil endal on täna piisavalt õigusi, et väärkäitumisega lapsi mõjutada ja süsteemselt nendega tegeleda. Ka õpetaja autoriteeti ei ole võimalik sundmeetodil tõsta. Sellega tuleb tegeleda süsteemselt riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, väärtustades pedagoogi ja koolijuhi ametit sotsiaalses hierarhias, samuti riikliku palgapoliitika ja motivatsioonimehhansimide varal.
Vägivalla vastu ainult karistusega ei võitle. Lõppeesmärk on ju see, et mitte karistada, vaid kasvatada tänastest väänikutest tublid kodanikud. See aga nõuab tunduvalt rohkem aega ja vaeva kui trahvikviitungi väljakirjutamine.
Alaealiste mõjutusvahendite seadust oleks vaja aga kindlasti muuta, seda ei suudeta juba 10 aastat nüüdisajastada, olgugi et oleme Tallinna poolt hulga sellealaseid ettepanekuid teinud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.