"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Savisaar: müüt turu imelisest ­toimest on tänaseks purunenud! (0)
27. oktoober 2008

Valitsus peab praegusel ajal eriti soodustama ärikliima paranemist, nentis linnapea Edgar Savisaar, esinedes Suurettevõtjate Assotsiatsiooni korraldatud lõunasöögil ettekandega “Kui ma oleksin peaminister, mida ma teeksin teisiti”, mille Pealinn siinkohal avaldab.

Valitsus peab praegusel ajal eriti soodustama ärikliima paranemist, nentis linnapea Edgar Savisaar, esinedes Suurettevõtjate Assotsiatsiooni korraldatud lõunasöögil ettekandega “Kui ma oleksin peaminister, mida ma teeksin teisiti”, mille Pealinn siinkohal avaldab.

Esimese sammuna tuleb lõpetada mäng, nagu oleks Eesti ainukeseks ja kõige tähtsamaks probleemiks eelarve iga hinna eest tasakaalu viimine. Tuleb tunnistada, et Eesti peamiseks probleemiks on mitmetahuline kriis, millesse Eesti on osalt enda tegevuse, osalt tegevusetuse ja osalt ka maailmas toimuva mõjul sattunud.
Tuleb hakata rääkima asjadest ja asjatundjatega ning lõpetada läbipõlenud loosungitega vehkimine. Tuleb ausalt tunnistada, et Eesti on alles sisenemas majanduskriisi, et hüpoteegid alles lähevad käiku ja senise majanduspoliitika raames lahendusi sellele kriisile ei ole.
Viimaste kuudega on maailma majanduspoliitika täiesti muutunud: natsionaliseeritakse pankasid, riigid sekkuvad mis tahes elutähtsate majandussektorite tegevusse neid ühel või teisel moel toetades, ja pole näha, et selline tegevus lõpeks. Müüt turu imelisest toimest on purunenud ja riigid püüavad koos ettevõtjatega teha kõike, et finantskriisile järgnenud majanduskriisis ellu jääda. Reaganoomika aeg on läbi.

Tankid meid ei aita

Minu ja Ansipi põhiline erinevus seisneb just suhtumises poliitika ja majanduse vahekorda. Valitsus oma tegevusega peab soodustama ettevõtlust ja ärikliimat. Väikeriigil nagu Eesti on poliitika, nii sise- kui ka välispoliitika, majandusliku heaolu ja majandusliku jätkusuutlikkuse teenistuses.
Väikeriigi Eesti hea ja tõhus välispoliitika saab olla ainult hea ja tõhus välismajanduspoliitika. Ansip seevastu leiab, et poliitika, nii sise- kui ka välispoliitika, prevaleerib alati majanduse üle. 
Meie välispoliitika peamiseks ülesandeks peab saama meie majandushuvide kaitsmine maailmas, mitte aga supervõimu ja ideoloogilise liidri mängimine. Me ei ole mingi supervõim, isegi kui meil saab olema 40 tanki. Gruusial oli üle saja tanki, palju neist aga alles on jäänud? Tuleb ajada niisugust poliitikat, et neid tanke ei oleks vaja, mitte aga balansseerida kogu aeg kriisi piiri peal. Eestlased peavad oskama asju targemini ajada, kui olematule jõule apelleerides.
Me ei tohi unustada, veel vähem aga ignoreerida, et meie ainuke loodusressurss on meie asukoht kahe väga suure turu vahel ning et eduka majanduse rajamine ei ole põhimõtteliseltki võimalik, kui majanduspoliitika ei arvesta looduse poolt seatud kitsendusi. Tuleb lõpetada jutt sellest, nagu oleks Eesti tänu oma liberaalsusele või maksukorraldusele välisinvesteeringutele piisavalt atraktiivne ning asuda ise aktiivselt võimalike huvipooltega koostööd otsima, nende huvi ja tingimusi uurima. Tuleb arvestada, et edu saavutamiseks on siin vaja usalduslikku koostööd kolme (näiteks Saksamaa, Eesti, Venemaa) või isegi nelja (kolme eespool nimetatud ja Hiina või Kasahstan) osapoole vahel ja edu on võimalik saavutada ainult siis, kui oskame nende kõigi huvisid ja riske piisavalt hästi rahuldada või maandada.

Maksepuhkuste süsteem

Eesti kriisist väljatoomine sõltub eelkõige Eesti majanduse ekspordivõimest. Ekspordivõime toetamine, sellele igakülgne kaasaaitamine on Eestile absoluutne prioriteet. Kui me tahame oma majanduskasvu taastada kas või 5-6% tasemele olukorras, kus laenukraanid Eestile varasemas ulatuses enam kunagi ei avane, on vaja suurendada Eesti netoeksporti ca 20 miljardi krooni võrra.
Vajalik on ka loobuda senisest ettevõtete maksustamise korrast, mis teenib Eesti majandusest raha väljapumpamise eesmärki paremini kui konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamise eesmärki. Tuleb luua maksusüsteem, kus ettevõtete maksustamist saab vähendada, ilma et samal ajal tuleks ka üksikisikute tulumaksumäära alandada. Tuleb luua maksupuhkuste ja ajutiste maksualanduste süsteem nendes kohtades ja nendel tingimustel, mida õigeks ja vajalikuks peame.
On oluline vaadata uue pilguga üle ka kõik senised ettevõtluse toetusmeetmed ning lisada vajadusel uusi.

Elamuehitusele riigi tugi

 Ühe meetmena tuleks kaaluda võimalust, et riik asuks teatud tingimustel käendama/tagama ettevõtete poolt võetud laene krediidiasutuste ees, et vältida ettevõtete ajutiste majandusraskuste korral pankrotiolukordade teket. Selline riigi toetus oleks väga oluline, loomaks pinnast majanduslanguse pöördumiseks uuele tõusule. Kui ettevõtjad riskivad oma kapitaliga riigi arengu huvides, siis võib ka riik riskida ettevõtjate huvides.
Panganduses tuleb läbi vaadata ka küsimus riigi osalusega kommertspanga asutamisest Eestis. Ei ole normaalne, kui Eesti pangandust kontrollivad 100% välispangad. Peaministri suhtumine nendesse asjadesse on olnud vastutustundetult ükskõikne – meil justkui muresid ei ole, las Rootsi vastutab ja muretseb, meie usaldame jätkuvalt Rootsi pangandussüsteemi.
Ehitussfääris on vaja kahte asja: esiteks säilitada kriisi ajaks ehitusfirmadele riigi või riigi poolt toetatud tellimustega ellujäämiseks ja võimaluse tekkimise korral ka majanduse taas käimatõmbamiseks vajalik nõudlus. Teiseks, vältimaks ehitusturu kokkuvarisemist ähvardavate pankrottide tõttu tuleb käivitada lääneriikide eeskujul riiklik hüpoteekide ajutise  garanteerimise süsteem.
On vaja välja arendada põhimõtted, mille alusel saaks riik tugevdada raskustesse sattunud oluliste ettevõtete aktsiakapitali. Tallinna läbivad teed, tööstuspiirkondi ja sadamaid ühendavad teed on suurematest projektidest huvitatud investoritele erilise tähtsusega. Tuleb lõpetada rumal jutt, et kuna Eestis on Tallinna linn ja valitsus vaenujalal, siis peab see nii jäämagi. Tallinna osa Eesti majanduses on üle poole ja koos oma tagamaaga, Suur-Tallinnaga peaaegu kolmveerand. Ainult siin on Eestis võimalik selline ressursside kontsentratsioon, et teha midagi maailma või isegi Läänemere piirkonnas nähtavat. Riik peab koos Tallinnaga linna magistraalid ja nende ristmikud valmis ehitama. See on ekspordiprogrammi lahutamatu osa ja mitte kallim kui Saaremaa püsiühendus.
Kutsun üles algatama ka diskussiooni sotsiaalmaksu ja vananemisega seotud probleemide osas. Lihtne sotsiaalmaksu alandamine ei ole lahendus. Riikides, kus ei ole sotsmaksu, nagu näiteks Taanis, on ju palgad ja tulumaks sotsmaksu võrra kõrgemad. Ettevõtjale pole vahet, kas tööjõuga seotud kulu on ühes tükis või siis kahes tükis. Samas aga pole sugugi välistatud, et seda maksu võiks kuidagi diferentseerida.
Ja lõpetuseks, tuleb lõpetada russofoobia pidev üleskütmine meedias ja poliitikas ning normaliseerida suhted Venemaaga. Eestit ei ohusta Venemaa, vaid meie rumalus ja nõrk majandus. Meil ei ole vaja saada lihtsalt emotsionaalset rahuldust Venemaa sõimamisest, meil on vaja lahendada oma probleemid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.