"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Soojaarvet võib vähendada neljandiku võrra (0)
27. oktoober 2008

Küttekulude kokku hoidmiseks tuleb maja ja selle küttesüsteem korras hoida.
Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva ei usu, et toasooja hinna tõustes võiksid korteriühistud pankrotti minna. “Kui vaja, ehk näpistavad mõnel korral raha remondifondist, see on koht, kuhu laekub summasid kogu aeg. Võib ka kokku leppida, et antaks näiteks kuu maksepuhkust.”
Küll võivad Jõgeva hinnangul mõned elanikud makseraskustesse sattuda. “Et seda ei juhtuks, tuleb kokku hoida,” ütles Jõgeva. “Peab üle vaatama aknad, fassaadid ja küttesüsteemid, kontrollima, kas andurid on korras. Soojasõlm tuleks tasakaalustada, enne katus ja seinad soojustada.” SA Kredexi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri kinnitusel on suurim võimalus kommunaalkuludelt kokku hoida just kütte sääst. “Maja renoveerimisega saavutatav energiakokkuhoid aitab katta renoveerimiseks tehtud kulutusi,” seletas Adler. “Remondifondi makse küll suureneb, kuid küttekulu väheneb. Reaalne on saavutada 45protsendiline sääst.”
Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul on Tallinnas olnud aastaid odavaim soojuse hind, sest see rajati 100% maagaasile. “Alates taasiseseisvumisest kuni 2001. aastani oli maagaas kõige odavam kütus, mille hind püsis muutumatuna 15 aastat. Veel 2005. aasta lõpus maksis gaas 1400 kr/tuh m³, praegu on see hind 6000 kr/tuh m³,” seletas Ots. “Soojuse hinnas on kütuse komponent palju suurem kui näiteks hoolduse ja tööjõu osa, olenemata sellest, millist kütust kasutada. Tallinnas moodustab gaasi osa sooja hinnast 82%.” Otsa hinnangul tuleks väiksemate soojaarvete nimel eelistada energiasäästu teisele kütteviisile üleminekule. “Teisele küttele üleminek toob kaasa tihti suuremad investeeringud kui maja soojustamine ja kokku hoidmine,” lausus Ots. “Eesti elamutes on energiasäästu kaudu võimalik küttearvet vähendada vähemalt 25 protsendi võrra.”

* * *
Kuhu soojus kaob?

• Korterelamus kaob soe kõige rohkem läbi seinte (25–35%), ventilatsiooni (20–30%), akende (20–25%), katuse (10–20%) ja sokli (3–6%).
• Miljööväärtuslikus paigas asuva kuni 1940. aastani ehitatud kortermaja soojustamisse investeeritud rahast maksab Kredex 20% tagasi.
• 70% Eestis tarbitavast toasoojast on kaugküte, 30% lokaalne küte: puit, gaas, elekter õli.
Eestis jääb kõige odavamaks halupuudega ahju kütmine. Selle hind on praegu 250 kr/MWh.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.