“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Aeg ehitada ­heaoluriiki (0)
03. november 2008

Ka Tallinnas on juba märgata vaeste arvu suurenemist, supiköökides sabad pikenevad ja öömajadesse tuleb rohkem kodutuid.
Kuid see on vaid üks kiht abivajajatest. Kes jäävad tegelikult rasketel aegadel kõige enam löögi alla? Nendeks on ikka üksi lapsi kasvatavad naised, nn pikaajalised töötud ja just üksikud vanurid, kes on Eestis aastaid olnud suurima vaesusriskiga elanikkonna grupid.
Ja just nendele peaks olema suunatud vajadusel riigi täiendavad abimeetmed, et takistada töötuse kasvu või siis tööta jäävate inimeste libisemist vaesusesse. Lastele tasuta huviringid, lastetoetuste ja toimetulekutoetuse suurendamine – need oleksid vaid mõned meetmed, mis olukorda leevendaksid.
Ühest küljest on ajal, kui riik kulusid kokku tõmbab, justkui lausa kohatu rääkida sellest, et me peaksime hakkama sotsiaalseid kulutusi suurendama.
Samas, kui me vaatame Euroopas sotsiaalsete programmide arengut, siis need käivitati just “rasketel aegadel” ehk siis, kui leiti, et liiga kallis on inimeste jätmine vaesuse meelevalda. Soome hakkas lastele pakkuma tasuta koolitoitu just sõjajärgsetel aegadel.
Muidugi kuulen juba kõrvus juttu, et see kõik töötab majandusele vastu. Sest kui Eesti sai vabaks, siis tulid siia mitmed “majanduseksperdid”, kes õpetasid muu hulgas toona verivärskelt ülikooli astunud ja sinisilmsetele inimestele, kuidas majandus “õigesti töötab”. Või õigupoolest tutvustasid ühte lihtsustatud loosungit: riik ei tohi majandusse sekkuda ja teiseks – et sotsiaalsete kulutuste kõrge tase pidurdab majanduse arengut. Ja see töötas, väga paljud noored ja tänased keskealised usuvadki seda müüti.
Ent kui lähtuda teaduslikest faktidest, siis kuskil pole leidnud tõestust väide, et maades, kus riikidel on rahvuslikus koguproduktis suhteliselt suur osa, oleks majandus kehvemini toiminud. Vastupidi – pigem on selliste riikide majandus, näiteks nagu Rootsil, maailmas esirinnas ning ka vaesuse probleem on seal väiksemaid. Ka Rootsi pankur Bo Kragh ütleb tänases Pealinna lehes välja tõe, et peamine on mõelda täna inimestele. Sest inimesed on majanduse vundament, mitte vastupidi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.