Politoloog Anu Toots peab Keskerakonna toetajate arvu hüppelise kasvu põhjuseks mitte seda, et valitsusel läheb halvasti, vaid eelkõige erakonna edukat valitsemist Tallinnas. Reformierakonna hälbeliselt suur valimistejärgne toetusprotsent tulenes üldse eelkõige massiivsest propagandakampaaniast pronkssõduri ümber ja ei olnud loomulik, leiab ta.
Politoloog Anu Toots peab Keskerakonna toetajate arvu hüppelise kasvu põhjuseks mitte seda, et valitsusel läheb halvasti, vaid eelkõige erakonna edukat valitsemist Tallinnas. Reformierakonna hälbeliselt suur valimistejärgne toetusprotsent tulenes üldse eelkõige massiivsest propagandakampaaniast pronkssõduri ümber ja ei olnud loomulik, leiab ta.
Võrreldes käesoleva aasta oktoobrit eelmise aastaga, võib tõdeda, et toetus Reformierakonnale on 10% võrra langenud ja Keskerakonnal on ette näidata pea sama suur tõus. Keskerakonna toetus tõuseb sõltumata Reformierakonna ebaõnnest. Sest tuleb tõdeda, et Keskerakonnal läheb Tallinna valitsemisega päris hästi, mida näitab ka avalike teenuste uuring, kus rahvas leiab kõikide parameetrite osas, et elu linnas on kahe aastaga läinud paremaks. Samuti tõstab valijate toetusprotsenti kindlasti see, et poliitiline nääklemine on Tallinna linnavolikogus praktiliselt kadunud ja katsed kedagi jälle kukutada on jäänud minevikku. See kõik on positiivset mõju avaldanud. Keskerakonna toetus on tõusnud seega tänu edukale tegutsemisele ja mitte ainult selle tõttu, et Eesti Vabariigi valitsusel läheb halvasti.
Samas on minu hinnangul tegelikult 10%line kõikumine erakondade toetuses üldse liiga suur kõikumine. Ühest küljest on Reformierakonna toetuse kahanemine muidugi tegelikult ootuspärane, kuna Reformierakonna toetus oli mingitel hetkedel üle 40% ja see ei olnud loomulik, selleks polnud mingeid argumente, et see toetus oleks nii suur. Juba Eesti parteisüsteemist tulenevalt, kus on 5-6 arvestatavat erakonda, ei kogu üks partei sellistes oludes tavaliselt üle kolmandiku häältest. Reformierakonna 42%line toetus näitas, et asjad on kaldu või hälbinud tavapärasest trendist. Eks see oli tänu väga suurele propagandakampaaniale põhiliselt pronkssõduri ümber, mitte ainult Reformierakonna valimiseelne naiiv-majanduslik kampaania ja suured lubadused.
Tervikuna võib öelda, et nüüd on siis see parteide toetus normaliseerunud ja suured mullistused on möödas. Kui vaadata Reformi- ja Keskerakonna toetuse muutusi, siis kuigi protsentuaalselt võib öelda, et selle, mis üks kaotas, selle teine võitis, siis ei maksa arvata, et need on ühed ja samad inimesed – et need, kes varem uskusid Reformierakonda, et neist on saanud nüüd Keskerakonna toetajad. Selles kahtlen ma väga ja oleksin niisuguse järelduse tegemisel ettevaatlik. On ju teada, et paljud hääletasid Reformierakonna poolt sellepärast, et mitte lasta võimule Savisaart. Praegu oleks aga Keskerakonnal väga oluline teada saada, kes on need, kes nende toetajatega liitunud on.
Vaadates toetuse muutusi eestlaste-venelaste seas, siis siin on väga tähtis sõnum see, et Keskerakond on toetajaid oluliselt juurde võitnud just eestlaste hulgas, samas Reformierakond on neid eestlaste seas kaotanud.
Oluline on ka see, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus mitte-eestlaste hulgas on tõusnud. See on oluline seepärast, kuna näitab, et majandusest on saamas otsustav teema valijate jaoks. Venekeelsed valijad on IRLi puhul nõus jätma rahvusliku teema tagaplaanile, aga kuivõrd IRLi mitmed tipp-poliitikud on väga teravalt kritiseerinud eelarvet ja Ansipit üldse, siis ilmselt see on silma jäänud, et IRList on saanud majanduse eest võitleja.
Mis edasi saab? Kas meedias hakkab domineerima majanduslik temaatika: kuidas majanduskriisi stabiliseeritakse, mis saab tööpuudusest või siis otsitakse üles jälle mingi rahvusluse teema, näiteks kodakondsuspoliitika reformimisega seoses, ja hakatakse seal vahtu üles lööma ning eesti-vene vastuolusid teravdama?
Kesk- ja Reformierakond on edaspidigi kõige rohkem toetust koguvad erakonnad ja ma ei usu, et IRL tõuseks ülespoole. Kui nad väga kõvasti pingutavad, võiks see olla mõeldav.
* * *
Mis on põhjustanud Keskerakonna toetuse kasvu ja Reformierakonna languse?
Sotsioloog Andrus Saar:
Üheks põhjuseks võib lugeda Andrus Ansipi isiku ja majanduslanguse, teisest küljest pole Keskerakond viimasel ajal märkimisväärseid prohmakaid teinud.
Sotsioloog Juhan Kivirähk:
Sellises majanduse nigelaks muutuvas olukorras on loomulik, et valitsuserakonnad kaotavad valijate toetust ja rahvas hakkab vaatama opositsioonierakondade poole.
Kui Keskerakond kaotas pärast pronksiööd rahva hääli, siis praegu võidab ta neid tagasi, rõhudes majandusele.
Majanduslangus pole ajutine asi ja mina oma praktikas ei tea, et langust oleks võimalik pöörata tõusuks ilma valitsusremondita.
Kuid Reformierakond on end näidanud hiilgava reklaamijana ja küllap ta tuleva aasta valimisteks midagi välja mõtleb.
