“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Kui kohtutäitur võtab söögiraha (0)
03. november 2008

Kohtutäitur võib jätta inimese ainsagi sendita arvel, aga et võlgnikku ähvardab sellisel juhul näljasurm, seda peab kannatanu siiski ise tõestama.

Kohtutäitur võib jätta inimese ainsagi sendita arvel, aga et võlgnikku ähvardab sellisel juhul näljasurm, seda peab kannatanu siiski ise tõestama.

Esimese grupi invaliid Aleksandr Vinogradov, kelle ainsaks sissetulekuks on 3500 krooni invaliidsuspensioni, ei suutnud õigeaegselt ära maksta liiklustrahvi, sest sattus haiglasse, kus lamab kolmandat kuud tilguti all. Lisaks peab ta pidevalt võtma ravimeid, mida talle haiglas ei anta. Kuigi ravimitele on määratud allahindlus, kulub nendele ikkagi iga kuu märkimisväärne summa. Oktoobri alguses aga selgus, et arvele pole jäänud sentigi. Seda, et kohtutäitur plaanib tema arve arestida, Vinogradov ei teadnud, kuna viibib haiglas ega ole pikka aega kodus olnud. Vinogradovi ainus sugulane, kellelt võiks abi küsida, on ema, kuid tema elab Narvas.

Volituste ületamine?

Telefonitsi ei õnnestunud Vinogradovil kohtutäituriga ühendust saada, sest kõnele too ei vastanud. Vastuvõtuaeg on täituril kord nädalas päeva esimesel poolel, täpselt sellal, kui Vinogradov peab lebama tilguti all. Kord leppis Vinogradov arstiga kokku ajutise haiglast lahkumise kohe pärast tilguti alt vabanemist ja püüdis täituriga tema töökohal kohtuda päeva teisel poolel. Loomulikult ei läinud see korda. Samuti ei õnnestunud teada saada, millal kohtutäitur büroos viibib.
Inimõiguste teabekeskuse juristi Jelena Karžetskaja arvates võib konkreetsel juhul rääkida ametlike volituste ületamisest kohtutäituri poolt. Enne arve arestimist peab kohtutäitur välja selgitama, kas inimesel on sääste ja milliste sissetulekute arvel ta elab. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku paragrahvidele 131–132 ei ole õigust arestida sotsiaaltoetusi ega pensione, samuti ei tohi arestida summat, mis ei ületa minimaalpalka. Teavet selle kohta, millised on võlgniku sissetulekuallikad, võib kohtutäitur saada pangast. Kui inimene on pensionär, siis saadetakse päring ka pensioniametisse. Kui võlgniku sissetulekuallikaid välja ei selgitata, aga lihtsalt arestitakse ta pangaarve, siis on juristi sõnul tegemist kohtutäituri tööpõhimõtete rikkumisega.

Tunne oma õigusi

Kohtutäiturite täiskogu juhatuse esimees Mati Kadak on aga teistsugusel seisukohal ega näe täituri tegudes ühtegi rikkumist. Kadaku arvates on juhtunus süüdi pigem Vinogradov, kes ei esitanud kohtutäiturile õigeaegselt andmeid selle kohta, et tema ainus sissetulekuallikas on invaliidsuspension. Kadaku sõnul ei ole kohtutäituri ülesanne võlglase sissetulekuallikaid välja selgitada.
“Inimene, kelle pangaarve arestiti, peab ise esitama dokumendid, mis tõestavad, et tema sissetulekut ei tohi arestida,” lausus Kadak. “Kui kohtutäitur saab vastavad paberid, antakse raha Vinogradovile tagasi.” Kohtutäitur ei peagi vastutama selle eest, kui inimene ei tunne oma õigusi ega kasuta neid. Tõsiasi, et võlgnik lamab kolmandat kuud haiglas tilguti all, tema arvates asja olemust ei muuda. Kohtutäituri büroosse võib paberid võlgniku volikirja olemasolu korral esitada ka kolmas isik.
Tavaliselt ei rõõmusta see, kui tuleb mitmeks kuuks haiglasse jääda, mitte kedagi, kuid Aleksandr Vinogradov on praegu õnnelik, et ta haiglas lebab. Arusaadav, sest seni, kuni ta on siin, ei ähvarda teda vähemalt näljasurm.

* * *
Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet

Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluse seadustik § 131)
1) Riiklikud peretoetused; 2) matusetoetus; 3) puudega inimese sotsiaaltoetus; 4) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; 5) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; 6) seadusel põhinev elatis; haigekassa tasutud rahaline ravikindlustushüvitis, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; 7) lisatasu ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest; 8) vanemahüvitis;         9) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; 10) vanglast vabanemise toetus.
Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–9 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära.
§ 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
* Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

* * *
Esitage kaebus!

Kui inimene, kellel on tegemist kohtutäituriga, leiab, et tema õigusi on rikutud, siis on tal õigus esitada oma kohtutäiturile selle kohta avaldus, millele too peab vastama kirjalikult. Kui kohtutäituri vastus avalduse esitajat ei rahulda, võib ta järgmiseks kohtutäituri tööpiirkonnale vastavalt ringkonnakohtusse või ka justiitsministeeriumi pöörduda. 2006. aastal algatati neli distsiplinaarmenetlust kohtutäiturite suhtes, neist üks katkestati seaduserikkumise puudumise tõttu.
2007. aastal algatati kaheksa menetlust, käesolevaks hetkeks ei ole neist aga ükski veel lõpetatud.
Suurem osa kohtutäiturite peale esitatavaid kaebusi on seotud pangaarve õigusvastase arestimise, kohtutäituri ebaviisaka käitumise või üleliia venitatud menetlusega.
Allikas: Justiitsministeerium

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.