“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Lasteaed õpetas lapsi tööd tegema (0)
03. november 2008

Tallinna esimene lasteaed Koplis õpetas lapsi juba pea sajand tagasi peale mängu ka töö varal - lapsed katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest.

Tallinna esimene lasteaed Koplis õpetas lapsi juba pea sajand tagasi peale mängu ka töö varal – lapsed katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest.

Kopli lasteaed sai alguse 1. detsembril 1918, mil see asutati kui Tallinna linna esimene lasteaed.
Esialgu asus lasteaed kesklinnas erinevatel aadressidel (Vene 31, Vana-Viru 15, Tui 12), 1923. aastal kolis aga Koplisse Vene-Balti tehase territooriumile. Sellega lahenes piirkonna töölisperekondade suur vajadus lastepäevakodude järele.
1928. aasta augustis valmis linnavalitsuse ettevõttel ja arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi 1. Lastepäevakodule spetsiaalselt lasteaiaks mõeldud uus ajakohane hoone Bekkeri asunduses. Valmimise ajal oli see moodsaim kogu Eestis, samas hoones tegutseb lasteaed tänaseni.
Lasteaia hoone ehitamisel arvestati hoolikalt asukoha valikuga – koolieelne lasteasutus pidi asetsema Kopli teest eemal, metsatuka keskel, et teepoolne mängumuru oleks kaitstud põhja- ja idatuulte eest. Lasteaiast põhja poole jääb 10 minuti tee kaugusele meri.

Juhataja elas kohapeal

Hoone projekteeriti lapsesõbralikult, erilist tähelepanu pälvisid lastepäraselt rõõmsate värvidega kujundatud siseruumid, mistõttu ka tänasel päeval tunnevad lapsed ennast selles majas väga hästi. Lasteaia majas oli korter nii juhatajale kui majahoidjale. Lisaks aiarühmadele avati 1. Lastepäevakodus ka Tallinna esimesed sõimerühmad.
Lasteaia esmaseks nõudeks oli, et tegevus oleks kooskõlas laste huvide ja ealiste võimetega. Asutus pidi vastama eelkõige pedagoogilistele nõuetele, kus laps sai ema tööl viibimise ajal pedagoogi järelevalve all oma päeva turvaliselt mööda saata.
Õppetöö toimus lastepäevakodus tuntud pedagoogikateadlaste Fröbeli ja Montessori meetodite järgi, rohkem siiski esimese, mille põhjal pidi lapsel olema võimalus igakülgselt oma võimeid kasutada. Suurt osa lasteaias etendas vaba mäng, kus lapsed said välja elada seda, mida nad olid näinud ja vastu võtnud ümbritsevast.
Suurt rõhku pandi võimlemisele ja laulumängudele, mida püüti siduda muu tegevusega. Rohkesti pühendati aega joonistamisele, voltimisele, punumisele ja mitmesugustele teistele paberitöödele. Hilisemal ajal püüti lastele ka tegelikke tööülesandeid anda: lapsed katsid ja koristasid lauda, pesid nõusid ja võimalusel hoolitsesid lillede ja loomade eest.

Laste arv kasvas ruttu

Lasteaia tegevusaja alguses 1918. aastal oli nimekirjas 58 last. Laste arv suurenes iga aastaga. 1938. aasta novembri seisuga oli Tallinna 1. Lastepäevakodu nimekirjas 214 last. Nendest oli eestlasi 97, venelasi 101 ja segarahvusest 16 last. Maksimaalseks arvuks kujunes kahel õppeaastal kuni 235 last. Õppetöö toimus eesti keeles. Vene rahvusest lastele moodustati eraldi venekeelne rühm.
Tallinna 1. Lastepäevakodu kujunes ka lasteaednike sagedaste kokkusaamiste paigaks.
1932. aasta algul tegevust alustanud Eesti Lasteaednike Selts korraldas seal oma ametlikke koosviibimisi. Lasteaeda juhatas kuni 1935. aasta jaanuari lõpuni Minna Tamm, kellest sai 1938.–1939. aastal Eesti Lasteaednike Seltsi esinaine ning Naiskodukaitse Kopli piirkonna esinaine.

Püssimehed väraval

Sõja ajal valitses töös pidev ebakindlus. 1944. aasta märtsipommitamise ajal langes kaks pommi lasteaia hoonele nii lähedale, et halvasid lasteaia edasist tööd. Asutus suleti ning evakueeriti 25. märtsil Oru mõisa Harjumaal. Vene vägede Tallinna saabumise järel toodi lapsed Tallinna tagasi. Kogu lasteaia territoorium oli Vene sõjaväe käes, väraval seisid püssimehed. Sõjavägi andis siiski maja linnale tagasi ja laevaremonditehase šeffide abiga seati Tallinna 1. Lastepäevakodu töökorda.
Siiski tegutses Nõukogude ajal ning Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algusaastatel hoones ainult venekeelne lasteaed.
18. augustil 1997. aastal võeti kahekorruseline lasteaiahoone kultuuriministri määrusega arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Sellest tulenevalt tuli remondi-, restaureerimis- ja konserveerimistööde kavandamisel lähtuda muinsuskaitse nõuetest.
19. augustil 1999. aastal  sai lasteaia juhatajaks Marika Ärmpalu ja haridusameti kava kohaselt pidi lasteaed hakkama teenindama Koplisse üha enam elama asuvate eesti perekondade lapsi. Viimaste aastate jooksul oli ju sellesse piirkonda ehitatud maju Eesti kaitseväelastele ja nende peredele.
25. oktoobril 1999. aastal sai Tallinna 1. Lastepäevakodu Kopli Lasteaia nime. Hoone vajas sel ajal hädasti renoveerimist – uksed olid lagunenud, elektrisüsteem aegunud ja kanalisatsioon vananenud.

Uus säilitas vana

Mitmesuguste tegevuste kaudu tekkis võimalus tutvustada Kopli Lasteaeda üldsusele, Põhja-Tallinna valitsusele ja haridusametile, et tõestada tema jätkusuutlikkust ja anda märku hoone renoveerimise vajadusest.
Ajaloolane Robert Nerman koostas Kopli Lasteaia jaoks mapi “Arhitektuuriajaloolised eritingimused Kopli Lasteaia kohta”, millest sai alusmaterjal Kopli Lasteaia renoveerimisele.
2004. aasta sügisel alustaski haridusamet lasteaia täiemahulist renoveerimist. Lapsed käisid seni Kolde, Maasika ja Ojakese lasteaedades. Remondi käigus tuli tingimata säilitada tahveluksed, seinapaneelid, aknaraamid ja -kremoonid, trepi sepisvõred ja parkett, samas oli vaja arvestada kõikide tänapäeva lasteaiale esitatavate nõuetega.
Parkett oli siiski nii kulunud, et see tuli ulatuslikul alal asendada täiesti uuega, mille valikul lähtuti vanast eeskujust.
Lasteaia töötingimuste parandamiseks tehti läbimurre keldrikorrusele, mis ei kahjustanud arhitektuurimälestise interjööri. Keldrisse tulid kolm avarat garderoobi, mille seinu ilmestavad paekivid.
Muinsuskaitse põhimõtetega ei olnud vastuolus ka pööningukorruse väljaehitamine, sest juba Kopli Lasteaia hoone algses kavas nägi projekti autor ette pööningukorrusele lasteaia magamisruumid. Kuna lasteaia asukoht ja tema varasem ajalugu soosisid kunstitegevust, avati pööningul kunstitoad. See andis edaspidiseks võimaluse kutsuda külla teiste lasteaedade õpetajaid, et üheskoos täiendada teadmisi ja vahetada kogemusi. Lisaks tuli pööningule ruum muusika- ja liikumistundideks ning tarkusetuba uute teadmiste ammutamiseks ja vestluste pidamiseks lastevanematega.
Lasteaia ruumikujunduses lähtuti aastaaegade vaheldumisest. Uuendatud sai lasteaia õueala, kuhu rajati uus haljastus koos nüüdisaegsete mänguväljakutega ja korraliku kattega jooksurada lastele.
21. juunil 2005 avati Tallinna esimene lasteaed taas ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu õnnistas sisse lasteaia lipu.

* * *
Sünnipäeval palju tegemist

• Kopli Lasteaed tähistab tänavu 90. juubelit laste ja nende vanemate abil avatud näitusega “Unustatud vanad asjad”.
• 4. novembril on peredele avatud töötoad: koogikelder, kunstitoad ja taimetuba. Koogikeldris valmistavad lapsed koos vanematega juubeliks torti.
• 5. november on pühendatud lastele ning lasteaia endistele ja praegustele töötajatele. Hommikul üllatab lapsi näitleja Anu Lamp. Õhtul on aktus-kontsert lastele ja külalistele ning ilutulestik lasteaia õuel.
• 7. novembril toimub kutsetega Kopli Lasteaia juubeli pidulik lõpetamisüritus. Eeskavaga “Killukesi oldud ajast” annavad lasteaia töötajad ülevaate Kopli Lasteaia tegevusest ajavahemikul 1918–2008.

* * *
Tegus lasteaed

• Praegu toimub Kopli Lasteaias süvendatud kunstiõpetus, mille eesmärk on arendada lastes ilumeelt, treenida vaatlusoskust ja ergutada loovat mõtlemist.
• 2008./2009. õppeaastal käis Kopli lasteaias 110 last, hoones on üks sõimerühm ja neli aiarühma
• Lapsi juhendavad 11 rühmakasvatajat (nendest 2 kunstiõpetajat),         1 muusikaõpetaja, 1 liikumisõpetaja ning 1 logopeed.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.