"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Nõmme turust saab tõeline maasikas (0)
03. november 2008

Nõmme turul hakkab maasikakilo maksma kuni 30 protsenti vähem kui poes, teine positiivne lisaeelarve toetab aga kanalisatsiooni ehitust, ühistransporti ja sotsiaalvaldkondi. Sellised teemad olid arutlusel viimasel volikogu istungil.

Nõmme turul hakkab maasikakilo maksma kuni 30 protsenti vähem kui poes, teine positiivne lisaeelarve toetab aga kanalisatsiooni ehitust, ühistransporti ja sotsiaalvaldkondi. Sellised teemad olid arutlusel viimasel volikogu istungil.
Elavat arutelu tekitas Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakra ettekantud eelnõu, mis käsitles linnaosa valitsuse hallatava asutuse Nõmme Turg loomist.
“Asutus hakkab turu kaubandust organiseerima,” tutvustas Vakra. “Te kindlasti teate, milline olukord on Tallinna ülejäänud turgudel, mis on erakätes. Oleks võimalik teha ka linna aktsiaselts, kuid seda oleks kallim ülal pidada ja sel juhul peaks maksma dividende.”
Odav ja kaltsuvaba turg

Tiina Mägi (Reformierakond) oli asjade sellise käiguga rahul. “Ei ole midagi ilusamat, et Nõmme turg saab linna asutuseks,” kiitis Mägi. “Kas on ka läbi mõeldud, et turule ei tuleks needsamad müüjad, kel kaasas kampsunid, kleidid ja saapad, vaid sinna mahuks talumees?”
“Me ei näe üldse ette kaltsukaubandust Nõmme turul,” vastas Vakra. “Eskiisis on ette nähtud küll letid tööstuskaupadele, kuid need on pigem kellasseppadele ja kingseppadele.”
Remo Holsmer (Reformierakond) uuris linnaosa vanemalt, palju turul kui linna asutusel maasikakilo maksma hakkab. “Sellest on palju räägitud, et hinnad hakkavad olema seal soodsad,” ütles Holsmer. “Ehk tutvustate neid meile.”
“Asja tuum on lihtne,” vastas Vakra. “Suurtes poodides on juurdehindlus 30 protsenti. Nõmme turul seda juurdehindlust ei ole ja kaupu saab niisiis osta 20-30 protsenti odavamalt.”
Mati Tarum tahtis seepeale teada, mismoodi madalamad hinnad kindlustatakse.
“Turg ei vaja kindlasti ühtegi linna doteeringut,” vastas Vakra. “Kui ühel pool on ostja ja teisel müüja, siis vahepealne osa tuleb minimaalseks viia. Me ei aja taga kasumit, meie tahame, et turg oleks heakorrastatud, et seal ei toimuks väärtegusid ja tervisekaitse nõuded oleks tagatud,” kinnitas Vakra ja lisas, et koostöös erakapitaliga on kavas korda teha ka lihamaja.
Päevakorras oli ka juba teine Tallinna 2008. aasta positiivne eelarve.
“Oleme veendunud, et linna pakutavad avalikud teenused peavad olema kõigile kättesaadavad ja seda hoolimata Eesti üldise majandusliku keskkonna mitte just parematest päevadest,” lausus eelnõud ette kandma tulnud linnapea Edgar Savisaar. “Teise lisaeelarve vastuvõtmisel suureneb linna eelarve 59 miljoni võrra – 7,84 miljardi kroonini. Ma usun, et Tallinna kaalutletud tegevus annab ka vabariigi valitsusele positiivse impulsi riigieelarveliste raskuste ületamisel.”
Linnapea tõi välja mitmed valdkonnad, mis tänu lisaeelarvele raha juurde saavad.
“Täiendavaid eraldisi oleme kavandanud ühistranspordile, liinivedude kuludeks on ette nähtud 14,5 miljonit krooni,” tutvustas Savisaar. “Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehituseks läheb 17,9 miljonit krooni. Lastele ja peredele suunatud sotsiaaltoetuste maht suureneb 5,6 miljonit krooni ja sellest kõige suurema osa moodustab lapsehoiu toetus. Üldhooldekodu teenuste kuludeks näeb eelarve täiendavalt ette kolm miljonit krooni ning ülelinnalistele kultuuriüritustele 4,3 miljonit krooni. Suuremate investeeringutena läheb fooride paigaldamisele 3,3 miljonit krooni ja loomaaia lumeleopardide ekspositsiooni ehitamiseks 2,5 miljonit krooni.”
Märt Kubo (Reformierakond) arvates ei sobinud aga linnavalitsust positiivse eelarve eest kiita. Selle asemel tegi ta komplimendi Savisaare riietumisoskusele. “Te olete uue mantli ostnud, see sobib teile,” kiitis Kubo. “Olete väärikas isik ja Eesti esindaja.”
Kubo oli eelarvet lugenud ja tundis nüüd huvi, milliste skulptuuride rajamiseks lisaeelarve raha annab.
“Meil on kavas Tondipoiste mälestussamba taastamine, Marie Underi mälestussamba ehitus ja Kalevipoja kuju rajamine. Täiendavalt otsustasime toetada ka kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu skulptuuri püstitamist Kalevi spordihalli ette. See peaks olema tähtis kogu Eestile,” vastas Savisaar.
Elanikud torudega rahul

Mati Tarum (Isamaaliit) tõi välja vastuolu, mille ta oli eelarve seletuskirjast leidnud.
“Seletuskirjas seisab, et tööhõive suureneb, kuid järgmine rida räägib juba, et maksumaksjate arv väheneb. Need mõisted räägivad üksteisele vastu. Sellised mõisted peaksid olema üksteise suhtes kooskõlla viidud.”
“Ma olen teiega nõus, härra Tarum,” vastas Savisaar. “Olen isegi kritiseerinud meie rahandusteenistust, et nad rahandusministeeriumi prognoose liiga tõsiselt võtavad. Võin teile öelda saladuse, et sellel aasta põhieelarve tegemisel me asendasime ministeeriumi prognoosid Eesti Panga prognoosidega ja me ei eksinud – tegime palju targemini.”
Ülle Rajasalu (Reformierakond) polnud siiani rahul suurema maamaksuga.
“Maaomanikud on korralikud ja maksavad maamaksu, kuid nad ikka loodavad, et see langeb, sest on päris suur koormus. Minu poole on pöördunud mitmed pensionärid Piritalt, kes ei ole saanud veel maamaksu vahet tagasi.”
“Kui teil on selliseid probleeme, siis tuleb pöörduda linna vastavasse teenitusse,” vastas Savisaar. “Käisin sel suvel korduvalt mitmes linna piirkonnas, ka Pirital. Olen rääkinud seal inimestega, kes ütlesid, et kui nad nägid, missuguse hooga veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamine lahti läks, on nad seda tegevust tunnustanud. Sest tõesti aastakümneid oli lubatud, aga mitte tehtud. Nüüd lubati ja tehakse ka. Inimesed näevad oma silmaga, kuhu raha läheb.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.