"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Koolide renoveerimise ­tempo kolm korda kiirenenud! (0)
10. november 2008

• Remont on äsja lõppenud ka Nõmme Gümnaasiumis ja Kalamaja Põhikoolis. •Juba enam kui 10 000 õpilast saab nüüdseks koolitarkust värskelt remonditud hoonetes. Pragunenud seinad ja ohtlikud elektrisüsteemid on nüüdsest minevik 16 koolis ja 10 000 õpilase jaoks, kuna erafirmade abil on koolide remontimise tempo viimasel kolmel aastal mitmekordselt kiirenenud.

• Remont on äsja lõppenud ka Nõmme Gümnaasiumis ja Kalamaja Põhikoolis.
•Juba enam kui 10 000 õpilast saab nüüdseks koolitarkust värskelt remonditud hoonetes.

Pragunenud seinad ja ohtlikud elektrisüsteemid on nüüdsest minevik 16 koolis ja 10 000 õpilase jaoks, kuna erafirmade abil on koolide remontimise tempo viimasel kolmel aastal mitmekordselt kiirenenud.

Eelmisel nädalal avas oma uksed taas ligi saja-aastane muinsuskaitsealune Kalamaja Põhikool. Direktor Marko Rööpson ütles, et kool polnud kapitaalremonti näinud aastakümneid ning seni oli tehtud vaid hädavajalikke parandustöid.
“Koolis viibimine muutus juba ohtlikuks ning õppetöö jätkamine võimatuks,” tõdes Rööpson. Kommunikatsioonid olid kõik vananenud, välisilmest rääkimata – seintes ja lagedes olid praod, põrandates augud, krohvi pudenes. Praeguseks on ehitustööd lõppenud ning käsil on kolimine.”
Kindlasti väärib märkimist, et väga põhjalikult ja läbimõeldult renoveeritud kool on juba esitatud ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominendiks.
Et edaspidi kuulub kool erakätesse, tuleb läbi teha ka mõned olulised muutused: näiteks kaob ära kooli tehniline personal ning selle asemel hakkab tegutsema haldusfirma. “Ideaalis on see variant isegi mugavam, tuleb ainult loota, et ka praktikas hakkab kõik sujuma,” märkis direktor.
Pärast põhjalikku remonti 1. septembril taas uksed avanud Sikupilli Keskkooli direktor Rita Rumm loodab, et nüüd hakkab ka õpilaste arv koolis kasvama. “Varem pöörasid lapsevanemad juba õues kanna pealt ringi, kui nägid, kui kole hoone välja näeb, ja viisid oma lapse mõnda teise kooli,” rääkis Rumm. “Ma loodan, et kooli uus ilme mõjub vastupidiselt ja meelitab meie juurde rohkem lapsi.”
Käesoleval aastal alustas Sikupilli Keskkooli esimeses klassis õpinguid 27 last, möödunud aastal oli neid vaid 16.
Auklikud trepid kadusid
Eelmisel nädalal kolisid oma 1939. aastal valminud ja äsja remonditud majja ka Nõmme Gümnaasiumi 9.-12. klassid ja valmis sai ka Kalamaja Põhikool.
Nõmme Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Mariliisi kinnitusel on tänu remondile hoone väga modernne ja puhas.
“Eriti meeldib mulle aula,” rääkis tüdruk. “Saali lava on ilusa kujuga ja avar. Lava jaoks ehitati oma aknad, seni olid seal vaid akende kohad.”
Ka paralleelklassis õppivad Liisa, Eduard, Anette ja Epp jagasid oma muljeid esimesest päevast korrastatud koolis. “Trepid olid enne lohku käidud, nüüd on need korras,” kiitsid õpilased. “Aula aknaid saab nüüd avada või mõne ürituse jaoks täiesti pimedaks teha. Keemia- ja füüsikaklassid said spetsiaalse sisustuse ja kohe peaks sinna lisanduma ka puutetundlik tahvel.”
Kooli direktor Riho Uulmaa sõnul jääb hoone, kus seni polnud kunagi kapitaalremonti tehtud, nüüd ka linnarahva käsutusse. “Meie koolis asub nüüd Nõmme ainuke esinduslik saal. Juba lähiajal tahame tuua siia tasemel kontserte,” lausus Uulmaa.
Rõhk kooli juhtimisele
Koolide remontimisel erasektori kaasamise eesmärgiks on Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul see, et ohjata paremini rekonstrueerimistööde ja haldamisega seotud riske ning kasutada paremini ära erasektori professionaalseid oskusi.
Erapartneri ülesandeks on koolide rekonstrueerimine, ehitustööde finantseerimine ning pikaajaline haldamine ja hooldamine, linn omalt poolt maksab partnerile üüri, tasub kõrvalkulude eest ning korraldab õppetööd.
Pajula sõnul ei pea koolijuhid tänu PPP-mudelile muretsema majandus- ja remondiküsimuste pärast ning neil jääb rohkem aega tegeleda õppeprotsessi ja kooli juhtimisega.
Tänavu valmib linnal koostöös erapartneritega ühtekokku üheksa renoveeritud koolihoonet: septembris avati uues kuues Haabersti Vene Gümnaasium, Sikupilli Keskkool, Karjamaa Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, Laagna Gümnaasium ja Kristiine Gümnaasium.
Novembris sai valmis ka Tallinna Ühisgümnaasiumi, Nõmme Gümnaasiumi ning Kalamaja Põhikooli remont.
Koostöös erasektoriga renoveerib linn 2010. aasta augustiks veel neli kooli: Tallinna Humanitaargümnaasiumi, Liivalaia Gümnaasiumi, Väike-Õismäe Gümnaasiumi ja Järveotsa Gümnaasiumi.
Alates 2005. aastast on linnal koolide korrastamiseks lepingud RKASiga, 2006. aastast erapartneritega Vivatex Holding OÜ ja BCA Center OÜ.

* * *
Jäppinen: Varem remontisime üks-kaks, nüüd neli-viis kooli aastas!

“Kui varem renoveeriti linnaeelarvest maksimaalselt üks kuni kaks kooli aastas, siis aastatel 2006–2008 on tänu koostööle erapartneritega renoveeritud 16 kooli,” lausus abilinnapea Kaia Jäppinen.
Jäppineni sõnul on Tallinn järginud koolide remontimisel koostöös erasektoriga nn Euroopa kogemust. Era- ja avaliku sektori koostöö mudelit (PPP ehk Public Private Partnership) rakendatakse Euroopas eelkõige kiire iseloomuga sotsiaal­sete probleemide lahendamiseks: näiteks koolide, haiglate ja infrastruktuuri objektide ehitamiseks, mis on väga aja- ning ressursimahukad.
“Tänu sellele on ka Tallinna koolide remontimise tempo mitmekordistunud. Koos linna oma eelarvest teostatud renoveerimistöödega on kolme viimase aasta jooksul korda tehtud 20 koolimaja ning 30% Tallinna koolide õpilastest on saanud endale kaasaegsed õpitingimused,” rääkis Jäppinen. “Seega on PPP-mudel koolide renoveerimise protsessi kiirendamisel osutunud vägagi efektiivseks.”
Nn Tallinna PPP-mudel töötati Kaia Jäppineni sõnul välja koos nõustamisfirma Pricewaterhouse Coopers Eesti spetsialistide ning tippjuristidega, lähtudes teiste Euroopa riikide pikaajalistest kogemustest ning kohandades neid Eesti tingimustega. “Julgust andis ka see, et 2004. aastal algatati analoogne skeem munitsipaalmajade ehitamiseks,” märkis Jäppinen. “Nüüd käime juba ise oma mudelit teistele riikidele tutvustamas, näiteks on meilt malli võtnud Läti, Leedu ja Peterburi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.