"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Korrastatud laululava lummab muusikuid võrratu akustikaga (0)
10. november 2008

Eesti parima akustika ja ilusaima merevaatega kontserdisaal asub nüüdsest Tallinna Lauluväljakul, mille siseruumide remont jõudis eelmisel nädalal lõpule.

Eesti parima akustika ja ilusaima merevaatega kontserdisaal asub nüüdsest Tallinna Lauluväljakul, mille siseruumide remont jõudis eelmisel nädalal lõpule.

Uue ilusa välimuse said nii laululava sammas- kui klaassaal. Laululava esimesele korrusele ehitati uus konverentsikeskus. Samuti on taas avatud hubane Café Gustav kuni 80 inimesele, mis sobib näiteks ka mõnusate koosviibimiste korraldamiseks.
SA Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmuse sõnul on kogu laululava põhjalikult muutunud. “Nüüd ei ole enam raskusi ja häbi võõrustada laulupeolisi ega maailmakuulsaid artiste. Kui esinema tuleb näiteks Madonna ja ta nõuab mullivanni, siis ei ole mingi probleem see siia tuua, sest ühendused selle jaoks on olemas. Meil on kaasaegne hoone, kus ei pea enam midagi vabandama.”
Iseäranis hea meel oli Rõõmusel klaassaali üle. “Dirigent Tõnu Kaljuste on juba rääkinud, et see on täiesti avastamata ja parima akustikaga saal Eestis,” märkis Rõõmus. “Seni pole keegi justkui selle peale tulnud, et lauluväljakul on ilusaima merevaatega kontserdisaal 800 pealtvaatajale.”
Klaassaali istmed pole põranda küljes kinni, et iga esineja saaks kujundada ruumi vastavalt oma vajadustele. “See on tänapäeva märk, et tuleb olla paindlik ning kliendi soovidele vastu tulla,” lausus Rõõmus.
Rõõmusel on soov, et klaassaali tuleksid sügava kultuurilise väärtusega üritused. “Sihtrühm on eelkõige klassikalise muusika esitajad, kuid ootame kultuuriürituste ja -sündmuste korraldajaid ka teistest žanritest,” ütles Rõõmus. “Kui vaja, pakume ruume kas või tasuta.”
Klaassaali merevaade on juba esinejaid inspireerinud. Paljud on kinni pannud prooviaja, Georg Otsa nimeline muusikakool korraldab saalis “Päikeseloojangu kontsertide” sarja.
Rõõmuse sõnul toob tehtud remont lauluväljakule aastaringse elu. “Ka konverentsikorraldajad on öelnud, et Tallinnas pole kohta, kus 600 inimesele konverentse pidada. Siin see olemas, koos kõigi lisavõimalustega.”
Laulukaare-sisese kompleksi uuenduskuur sai alguse 2006. aasta sügisel.
Ruume remontinud ettevõtte AS Parmeron projektijuht Erkki Aadli sõnul tuli tööde käigus välja laululava ehitusaegset praaki. “Osade vaheseinte lammutamisel selgus, et tellised olid üksteise peale ilma seguta laotud või ühe seina ette oli ehitatud kohe teine sein, nii et korraga tuli kaks seina maha võtta,” ütles Aadli.
Ehitustööd läksid maksma 61,4 miljonit krooni, millest 40,7 miljonit investeeris linn ja 20,7 miljonit krooni andis riik. Linn jätkab ka edaspidi lauluväljaku toetamist, kuid riik hüppas selles osas alt ära.
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kultuuriosakonna juhtivspetsialisti Ene Vohu loodab riigi osa asemel muuhulgas välisrahastusele.

Korralik WC ja pingid

“Järgmisena oleme plaaninud tuletorni, laulukaare välisfassaadi renoveerimist ja uute kommunikatsioonide loomist,” rääkis Vohu. “Väljakule tuleb suur korralik WC, olemas on ka uue pingi mudel, mille järgi saavad istumiskoha 10 000 inimest. Praegu oleme graafikus, projektid on olemas ja selle peale enam aega ei kulu. Lauluväljaku SA on esitanud plaanide jaoks ka EASile taotluse 50 miljoni krooni saamiseks. Piisava summa korral tahame osa töid valmis jõuda 2009. aasta laulupeoks.”
Kaugemas tulevikus võib lauluväljaku hoone juurde tulla park ning laulu- ja tantsupeo muuseum.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul rikastub pealinn ühe suurepärase ja hubase kultuurikeskuse võrra, kus saab tipp-tasemel korraldada nii kontserte, konverentse, kliendipäevi ja firmapidusid. ”Vaatamata sellele, et riik ei ole suutnud täita kokkulepet investeerida lubatud mahus üleriiklikusse kultuuriobjekti, on linna siht arendada lauluväljakust ja selle territooriumist välja multifunktsionaalne kultuuri-, meelelahutus- ja vaba aja veetmise paik, mis oleks linnaelanike teenistuses ka laulupidude vahelisel ajal ning mis on keskse raskuspunktina integreeritud Kesklinn-Pirita rannaala tervikusse,” tõdes Jäppinen.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.