"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Majanduskriisi kaunis nägu (0)
10. november 2008

Majanduskriis sunnib tallinlasi loobuma mitmete kaupade, sealhulgas kodutehnika ostmisest, kuigi näiteks ilutoodete müügiedu täna ei lange.

Majanduskriis sunnib tallinlasi loobuma mitmete kaupade, sealhulgas kodutehnika ostmisest, kuigi näiteks ilutoodete müügiedu täna ei lange.

Esimesel sügiskuul müüsid jaemüügiettevõtted 8% võrra kaupa vähem kui samal ajal aasta eest. Teistest rohkem, tervelt 12%, vähenes tööstuskaupade müük, kusjuures see vähenes ühtviisi kõikjal, muuhulgas ka majapidamistehnika ja ehitusmaterjalide kauplustes. Langus ei puudutanud aga postimüüki.

 

Toidukaupluste seis on viimastel kuudel olnud stabiilne, kuigi võrreldes möödunud aasta septembriga on müügimaht siiski 3% langenud. Kõik puha toiduainete hinna tõusu tõttu, arvavad statistikud.

 

Samal ajal tugevnes oktoobris tõsiselt kodanike hirm töökaotuse ees, samuti kasvas

 

oluliselt tarbijate mure nii riigi kui ka oma pere majandusliku toimetuleku pärast.


Võltsostjad meelitavad

Keerulises majanduslikus olukorras palkavad paljud kauplused Euroopas appi  “võltsostjaid”. Kasutatakse näitlejaid, kes jalutavad ostusaalides firmapakenditega, näidates igati välja huvi kauba vastu ja puistates komplimente teistele ostjatele, kes ka kaupa vaatavad. Muide, isegi õigesti valitud muusika võib suurendada läbimüüki, kinnitavad kaupluste omanikud.

 

Kohalikud müüjad kasutavad ostjate meelitamiseks samuti igasuguseid trikke. Kaupluste kett Maxima käivitas programmi “Osta arukalt”, mille käigus hinnatakse alla suurem sortiment kaupu kui tavaliselt kombeks. Osa kaupade hinna alandamist mõnel päeval kasutavad taktikana ka teised kauplused. Mõned jälle pakuvad ostjatele mitmesuguseid mänge – loteriid, boonuskaubad jne –, mis aitavad müüki suurendada.

 

“Kampaaniad ja tarbijamängud nõuavad suuremat tööd kui igapäevane kauplemine tavaliselt, ka on tarvis reklaami peale raha kulutada, aga tekkinud väljaminekud tuleb nii või teisiti ikkagi tarbijal katta,” räägib firma SOK Eesti avalike suhete juht Kadri Lainas.

Piima hind langeb?

Tema sõnul on kogu pere jaoks mõeldud kaubanduskeskus Prisma Peremarket end majanduslanguse vastu kindlustama asunud juba aasta alguses, langetades mõnede toiduainete hindu. Näiteks aasta tagasi maksis piimaliiter 9 krooni, aga nüüd kõigest 6.30. “Hinnapoliitika tõi meile kliente juurde ja niiviisi kasvas ka müüdud kauba kogus.” Lainas räägib, et Prisma võrdleb kord nädalas oma hindu turu keskmistega, et toidukorvi hind oleks tarbija jaoks nende kaupluses endiselt ligitõmbav.

 

Lähemal ajal ootavad suured kauplused pigem ostjate juurdevoolu, ja seda mitte üksnes lähenevate pühade tõttu. Lainase sõnul sunnib majanduslik langus inimesi oma ostudes ratsionaalsemad olema, seetõttu kasvab supermarketite populaarsus, kus kaup on odavam, kuid kvaliteet garanteeritud, ilmselt edaspidigi.

 

Siiski võib juba praegu märgata, et minevate kaupade assortiment on muutunud. Inimesed ostavad viinereid ja hakkliha, suitsulihatooted jäävad kõrvale. Endistviisi ostetakse juurvilju ja maitsetaimi, kuid viinamarjad, banaanid ja isegi õunad satuvad üha harvemini ostukorvi.

 

Lainas räägib, et üks peamisi lähiaja tendentse on kodus toiduvalmistamiseks tarvilike kaupade suurem müügikogus. Populaarseks on muutunud jahu, kruubid, õli, aga ka mitmesugused kiirtoidud, nagu näiteks kuivsupid, viimasel ajal ostetakse rohkem ka leiba ja saia.

 

Teiste sõnadega – inimesed on valimas kokkuhoidlikumat elustiili.

Kriisivastane kokkulepe

Kokkuhoidlikkus on sageli tervislikkuse vastand. Makaronide, kartuli ja leivaga võib ellu jääda, kusjuures isegi päris kauaks, kuid kas ei vii see lõpptulemusena apteegikaupade müügi kasvule? Praegu püsib apteegikaupade müük endisel, majandusliku tõusu aegsel tasemel.

 

On lootust, et meie rahvas on tervisliku toitumise osas piisavalt haritud, et vastuabinõusid tarvitusele võtta. Kadri Lainas kinnitab ka, et ootamatult on kasvanud 100% mahlade tarbimine (võimalik, et kalli puuvilja asemel), rohkem on hakatud ostma ka sporditarbeid. Ka riideid ostavad vähemalt naised endises mahus.

 

On tõsi, et naised püüdsid head välja näha ju isegi sõja-aastail, kriisiaeg pole aga nii katastroofiline kui sõda – ikka on tarvis uusi rõivaid, võimalust ennast puhtana hoida, hästi lõhnata. Seetõttu polegi üleüldine langus statistikute kinnitust mööda kosmeetikakaupade müüki tabanud.

 

Mitte mingisugune kriis ei tohi rikkuda teie väljanägemist! On tarvis jätta endast nii hea mulje, nagu poleks kriis teid üldse puudutanud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.