"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Mäng vene valijatega (0)
10. november 2008

Kuigi reformierakondlane Keit Pentus kuulutab venelaste südamete võitmiseks venekeelses pressis, et Eesti kodakondsuse saamine peab olema võimalikult lihtne, kukutas valitsusliit ometi vastavasisulise eelnõu läbi.

Kuigi reformierakondlane Keit Pentus kuulutab venelaste südamete võitmiseks venekeelses pressis, et Eesti kodakondsuse saamine peab olema võimalikult lihtne, kukutas valitsusliit ometi vastavasisulise eelnõu läbi.

Eesti riik on täna käivitanud uhke kodakondsuse reklaamikampaania, mis kutsub üles venelasi loobuma nn hallist passist ja võtma endale Eesti kodakondsust.
Ometi ei seganud see soov Riigikogu valitsuserakondi möödunud teisipäeval läbi kukutamast Keskerakonna seaduseelnõu, mille kohaselt Eestis sündinud välismaalase passiga isikute lapsed võiksid saada Eesti kodakondsuse sünnijärgselt.
Samas on see valitsuspartei samm kummalisel kombel vastuolus peaministripartei juhtfiguuride vastupidiste väljaütlemistega just nimelt venekeelses pressis.
Näiteks väitis Riigikogu Reformierakonna fraktsioonijuht Keit Pentus nädal aega tagasi ajalehes Molodjož Estonii: “Mina isiklikult ei näe mitte mingit ratsionaalset põhjendust, miks lapsevanem, kes tahab, et tema lapsel oleks Eesti kodakondsus, nagu seda näeb ette seadus, peaks lippama dokumentidega ühest kohast teise. Oleks täiesti loogiline, kui vastsündinu saaks Eesti kodakondsuse võimalikult lihtsa protsessi tulemusena. Kuidas? Näiteks järgmisel viisil. Kui laps registreeritakse, siis pannakse seal linnuke veel ühte lahtrisse, mis tähendab, et koos nimega saab laps ka Eesti kodakondsuse. Ja pole vaja täita mingisuguseid täiendavaid pabereid.”
Seega jääb Pentuse esinemisest pressis mulje, nagu oleks tegu pesuehtsa trikiga venekeelse lugejaskonna südame võitmiseks. Vastasel korral poleks Pentus hääletanud tsentristide muudatusettepaneku vastu.
Kehtiva Kodakondsusseaduse paragrahv 5 määrab kindlaks sünnijärgse kodakondsuse saamise korra: selle saab laps, kelle vanematest vähemalt ühel oli tema sünni ajal Eesti kodakondsus, aga ka laps, kes on sündinud pärast oma Eesti kodanikust isa surma. Keskerakonna ettepaneku tuum seisnes selles, et Kodakondsusseaduse paragrahvi 5 tuleks täiendada nõnda, et Eesti kodakondsuse võiks saada ka laps, kelle vanematel pole mingisugust kodakondsust, kui vanemad on pikemat aega Eestis elanud.
Muudatuseprojekti esitlenud Evelin Sepa sõnul ei muudaks selline seaduseparandus oluliselt olukorda riigis – neid lapsi, kellest jutt käib, ei ole palju, kõige enam 600 aastas, kuid see näitaks Eesti riigi positiivset suhtumist siin sündinutesse.
Samas ütles reformierakondlane Igor Gräzin intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et tegemist olevat tavalise populismiga, kuna projekti autorid tahtvat anda kodakondsuse lastele, kes seaduse järgi võivad selle niikuinii saada. Tõsi küll, Gräzin ei täpsustanud, et seadus võimaldab neil saada kodakondsuse naturalisatsiooni korras, mitte sünnijärgselt, ja mitte kohe, vaid pärast seadusega määratud tähtaja möödumist.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.