"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
“Savisaare kirjutatu on tõesti mõnigi kord prohvetlik.” (0)
10. november 2008

Enne valimisi ilmub ikka mõni tuntud poliitiku raamat. Artiklite kogumikud on tavapärased, kuna kes see ikka jõuab pakse süvaanalüüse või teadustööd aktiivse elu kõrvalt teha. Enne Toomas Hendrik Ilvese presidendiks valimist pandi kiiruga tema ajakirjandustöödest ja kõnedest raamat kokku, nüüd oli Edgar Savisaare kord.

Enne valimisi ilmub ikka mõni tuntud poliitiku raamat. Artiklite kogumikud on tavapärased, kuna kes see ikka jõuab pakse süvaanalüüse või teadustööd aktiivse elu kõrvalt teha. Enne Toomas Hendrik Ilvese presidendiks valimist pandi kiiruga tema ajakirjandustöödest ja kõnedest raamat kokku, nüüd oli Edgar Savisaare kord.

Savisaare “Majanduspoliitika” tuleb suure meediakära saatel – nüüd, kui majandusest kõige rohkem räägitakse ja sellele mõeldakse. Ajastusest kumab läbi nutikust, täpsemalt öeldes kavalust. Ja kindlasti soovi oma (või erakonna) kuvandisse rohkem majanduspoliitilist tarmukust lisada. Kuidagi on läinud nii, et Reformierakond on majandusteema usurpeerinud ning Savisaar kui üks IME (Isemajandava Eesti programmi – toim) autoreid sootuks varju jäänud.
Raamatu puhul häirib pehmeköitelisus, mis teeb raamatu “odavamaks”. Samas on ju ka maailma tuntuim turundusguru Philip Kotler öelnud, et temaltki oodati raamatut, milles oleks alla 250 lehekülje, et seda oleks võimalik ka lugeda. Sellised telliskivid nagu “Peaminister” on ikka friikide ja ajaloolaste, mitte tavakodanike jaoks. Selles mõttes on “Majanduspoliitika” loetav – bussis, rongis ja lennukis.

Kiida või laida – ikka põnev

Tallinna meeri majanduspoliitilised seisukohad on ju meediast teada, selles mõttes “Majanduspoliitika” ei üllata. Küll aga suudab ta ajas rännata – kui avaldada mõni vana artikkel taas kord, võib ta saada täiesti uue varjundi, sest meie teadmised on ajaga täienenud.
Eriti kui räägitakse tulevikust. Asjad, milles konkurendid on Savisaare seisukohti konkreetsel ajahetkel rumalaks pidanud, on sageli tagantjärele tarkusena osutunud arukateks. Või täppiminevateks. Eks seda on juhtunud muidugi paljude Eesti poliitikute ja arvamusliidritega, kuid tagasivaatav raamat annab selle kinnitamiseks avalikkusele parima võimaluse.
“Majanduspoliitika” on siiski pigem järgmistele valimistele suunatud poliitiliste seisukohade väljaanne kui fundamentaalne majanduspoliitiline teos, mis pretendeerib sõltumatule eksperthinnangule. Aga kas ta peakski? Mina loen enamikku tipp-poliitikute arvamusavaldusi suure huviga ja nii sageli tahaks kas takka kiita, vastu vaielda või maha laita, aga põnev on ikka. Nii on see ka selle raamatu puhul.
Raamatus on siiski üsna tavapäratu, et arvamusartiklit seletatakse veel eelnevalt lahti. Nagu autor ütleb iga teemabloki ees, nt: “Alljärgnevalt on toodud välja eluasemeturu probleemistikku ja lahendusi puudutavate artiklite lühitutvustused ning selgitused, miks iga konkreetne artikkel ajakirjanduses publitseeriti ja milline oli artikli majanduspoliitiline sõnum.”

Esimene samm tervikpildini

Nagu reklaamigi korral on sügavalt vaieldav, kas reklaami peaks mõistma hoobilt või vajab klient selle mõistmiseks ka lisaselgitust, on see ka Savisaare “Majanduspoliitika” puhul. Siiski ei ole artiklite puhul lisatekstide olemasolu sugugi kahjuks, ikka pigem vastupidi. Kohati tõstavad artiklite kaalu, just tänu sellele, et artikli ilmumise ajal ei olnud võimalik tulevikku ette teada, veel vähem seda kogeda.
Sest kuigi tõsi on, et 2006. ja 2007. aastal kirjutatu on tõesti mõnigi kord prohvetlik ning ettehoiatav – milleks seda veel artikliga ühepikkuses lahtiseletavas eelkommentaaris lihtsustatud keeles üle korrata? Tundub, et selle mõte on “tavalisele” inimesele kõik puust ja punaseks teha ning lihtsustada.
Samas, lisaks poliitilistele eesmärkidele väljendab Savisaare “Majanduspoliitika” kindlasti ka väga olulise osa tänapäeva Eesti majanduspoliitilisest mõttest. Seepärast ootaks väga järge Tiit Vähilt, Andrus Ansipilt ja teistelt endistelt Eesti Vabariigi majandusministritelt, kes naeratavad raamatu tagakaanel, ning Mart Laarilt, kes naeratab raamatu sees. Siis saaks Eesti majanduspoliitika tervikpildi kokku – sellise, nagu ta täna on.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.