"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Iga päev kaotab 70 tallinlast töö (0)
17. november 2008

Esmaspäeva lõuna paiku on Tallinna Tööturuameti Endla tänava infosaal tööotsijaid tuubil täis. Õhus on masendust ja närvilisust. Võrreldes mullu sama ajaga on töötute arv kasvanud pea poole võrra.

Esmaspäeva lõuna paiku on Tallinna Tööturuameti Endla tänava infosaal tööotsijaid tuubil täis. Õhus on masendust ja närvilisust. Võrreldes mullu sama ajaga on töötute arv kasvanud pea poole võrra.

Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ütleb, et töötute arvu tõus hakkas pihta selle aasta alguses.
“Siis tuli iga kuuga juurde oma 400-500 töötut,” lausub Sarapuu. “Pärast suve on see number aga juba järsemalt suurenenud.”
Mullu 30. oktoobri seisuga oli Tallinnas registreeritud 3014 töötut, tänavu samal ajal 5873 inimest ehk 94,9% rohkem. Viimase kuu jooksul lisandus töötute ridadesse veel 1601 inimest, mis teeb 70 uut töötut tööpäevas.
Sarapuu aga ennustab aasta lõpus veel üht koondamiste lainet. Ning midagi rõõmustavat pole oodata ka järgmisel aastal – 2009. aastaks prognoosib Sarapuu jätkuvat töötuse protsendi kasvu.

Tallinnas on kõige suurem võimalus tööd leida

Veel möödunud aastal oli klient Tööturuametis kuningas – iga tööotsija kohta tuli kaks töökohta. “Nüüd on olukord vastupidiseks pöördunud,” lausub Sarapuu. “Töökohti on poole vähem kui töölesoovijaid.”
Samas märgib Sarapuu, et võrreldes teiste maakondadega on seis Tallinna ja Harjumaa tööturul märksa parem. Kuna Tallinna ümber on koondunud kõige rohkem ettevõtteid, on majandus ja seega ka tööjõu liikumine siin kõige dünaamilisem. Kuigi paljud firmad koondavad oma töötajaid, on ka selliseid ettevõtteid, kes tasapisi arenevad, uusi töökohti loovad ja inimesi otsivad.
“Võrreldes nende Eesti maakondadega, kus 50 inimest jääb tööta, aga ühtegi töökohta juurde ei tule, on olukord Tallinnas normaalne,” on Sarapuu optimistlik. “Tööandjatel on, keda valida, ja praegu veel on ka töövõtjatel, mida valida.” Sarapuu väitel on inimesel, kes omab mingit eriala või on valimis ümberõppeks, praegu veel võimalik Tallinnas tööd leida. 
Ka elanike üldarvuga võrreldes ei ole töötute arv Tallinnas nii drastiliselt suur kui mitmes teises Eestimaa piirkonnas. Võrdluseks: Võrumaal, mis on kõige suurema töötusprotsendiga Eesti piirkond, on töötuid 6,7% tööjõulisest elanikkonnast (vanuses 16 aastat kuni pensoniiga), Ida-Virumaal ja Valgamaal 6,4%. Eestis kokku on töötuid 3,5% tööjõulisest elanikkonnast. Tallinnas on sama number veel väiksem – 2,8%.

Raskem on erihariduseta tööotsijatel

Tööotsijate spetsiifika on väga lai – sinikraest kuni kõrgharidusega spetsialistideni välja. “Viimaste kuude jooksul ei saa ka ühtki valdkonda esile tõsta, milles oleks kõige enam töökohti koondatud,” märgib Sarapuu. “Kui eelmise aasta kevadel pronkssõduri sündmuste järel kannatas transiit ja aasta lõpus tabas koondamiste laine ehitussektorit, siis nüüd on koondamised jõudnud peaaegu igale poole – avalikku sektorisse, kohalikesse omavalitsustesse, tööstusettevõtetesse, laevafirmadesse jne.”
Kõige haavatavam grupp praegu tööturul on Sarapuu sõnul põhi- või üldkeskharidusega inimesed, kellel ei ole kindlat eriala, eriti vanemaealised isikud ning noored, kes alles tööturule suunduvad, ja puudega isikud. Eriahariduseta inimeste konkurentsivõime tõstmiseks pakub Tööturuamet neile ümberõpet.
Kuid koondamine on tabanud ka kõrgharidusega inimesi. Näiteks bakalaureusekraadiga töötuid on Tallinnas ja Harjumaal arvel umbes 600. Kuna kõrgelt haritud inimestel on töökoha suhtes suuremad ootused, siis ei ole neil lihtne endale sobivat kohta leida. “Ka kõrgharidusega inimene peab olema valmis madalama staatusega tööle üle minema,” ütleb Sarapuu ja pakub võimaliku variandina müügiesindaja tööd, mille spetsiifika ei erine kuigivõrd valgekrae tööst. “Erinevuseks on see, et pead rohkem ringi liikuma – sul peavad olema autojuhiload. Ning lisaks eesti keelele on kindlasti vaja ka vene keele oskust.”
Umbes kolmandik kõigist töötutest on pikaajalised töötud. Kõige õnnetumas seisus on need, kellel on mingi sõltuvushäire – narkomaania, alkoholiprobleem, ja ka psüühiliselt ebastabiilsed inimesed.

Tööotsija – lase latti alla!

Kui inimene on koondatud või on ettevõte likvideeritud või läinud pankrotti, on töötajal võimalik lisaks koondamistasule saada töötuskindlustushüvitist, mis esimesel 100 päeval moodustab 50% enne teenitud palgast ja sealt edasi 80 päeva 40%. Töötuskindlustushüvitust pole võimalik taotleda, kui töötaja on lahkunud omal soovil.
Kuigi koondatu, eriti see, kes on olnud kõrgema palga peal, on mõnda aega materiaalselt kenasti kindlustatud, soovitab Sarapuu töö kaotanud inimestel võimalikult kiiresti hakata aktiivselt uue töökoha otsingutega tegelema. “Esialgu on inimene veel aktiivne,” lausub Sarapuu, “ta enesehinnang on suhteliselt kõrge, ta on valmis töövestlusele minema, seal ennast müüma.” Kahtlemata tuleb praegustes majandusoludes arvestada sellega, et uus ametikoht ei ole nii kõrge palgaga ja võib-olla ei ole nii südame­lähedane. “Kui sa ei ole nõus latti alla laskma, võid kõigest ilma jääda. Parema koha peale võid minna ka siis, kui juba kusagil töötad,” annab Sarapuu nõu ning rõhutab veel kord: “Töötu staatus on igal juhul kehvem kui ükskõik mis tööd tegeva inimese staatus.”

* * *
Võta end kiiresti arvele

Töötuna arvele võttes:

  • Säilitad sa ravikindlustuse.
  • Koondamise korral saad taotleda töötuskindlustushüvitist – 100 esimesel päeval 50% ulatuses enne saadud palgast, sealt edasi 80 päeva 40%.
  • Teatud tingimustel võid taotleda töötutoetust, stipendiumi ja/või sõidu- ja majutustoetust.
  • Saad teavet tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest (töövahendus, tööturukoolitus, karjäärinõustamine, tööpraktika, avalik töö, toetus ettevõtluse arendamiseks).
  • Tallinna Tööturuamet asub kesklinnas aadressil Endla 4. Infotelefon 626 3241.

* * *
Lemmikametid: käsitsipakkija, koristaja, autojuht

11. novembri seisuga on Tööturuametis registreeritud tööpakkumisi Tallinnas 1841, üle Eesti kokku aga 3086. Arvuliselt kõige enam on Tallinnas tööpakkumisi keevitajatele – 344, koristajatele – 230, müüjatele – 225, metallkonstruktsioonide valmistajatele – 201, turvatöötajatele – 134.
Tallinnas elavatest registreeritud töötutest soovib aga kõige enam isikuid (1164) tööle rakenduda käsitsipakkijana, kuhu ühele kohale kandideerib koguni 184,4 inimest. Järgnevad müüja, koristaja, transporttöölise, üldehitustöölise, autojuhi, uksehoidja ametid. Populaarsed on ka laoametniku, koka, maalri, turvatöötaja, kelneri ja sekretäri ametid.

* * *
Millist abi saab töötu Eesti riigis ?
Vastab TTA tööturuteenuste ja -toetuste osakonna peaspetsialist Kai Puhasmets.

  • 1. jaanuarist 2006. aastal jõustunud tööturuteenuste ja -toetuste seadusega asendati töötu abiraha mõiste “töötutoetusega”. Töötutoetuse suurus ei sõltu isiku varasemast sissetulekust. Töötutoetuse päevamäär kehtestatakse igaks aastaks riigieelarve seadusega, 2008. aastal on töötutoetuse suurus ühes päevas 32,90 krooni.
  • Töötutoetust on inimesel õigus saada üldjuhul kuni 270 päeva täitumiseni, kuid kui tema viimane töösuhe on lõpetatud töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu, siis makstakse töötutoetust kuni 210 päeva. Töötuna arveloleku aeg ei ole piiratud.
  • Tööturuamet maksab töötutele kolme tööturutoetust: töötutoetust, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Stipendiumile on töötul õigus, kui ta on Tööturuameti poolt suunatud ja ta osaleb vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktikal või tööharjutuse teenusel. Sõidu- ja majutustoetust makstakse tööturukoolitusel ja tööpraktikal osalejatele.
  • Tööturuamet maksab töötuna arvele võetud isikute eest erijuhtumi sotsiaalmaksu, mis katab isikute ravikindlustuse. Tööturuamet hakkab isikute eest arvestama erijuhtumi sotsiaalmaksu 31. töötuna arveloleku päevast. Kui töötu saab ka töötutoetust, siis omab ta kehtivat ravikindlustust päevast, mil tal on õigus töötutoetusele.
  • Tööotsijana registreerimiseks tuleks pöörduda Tööturuameti esindusse ja esitada avaldus ja isikut tõendav dokument. Veel võib esitada näiteks haridust tõendavaid dokumente. Tööotsija võib Tööturuametisse töövahendusteenuse saamiseks pöörduda edaspidi ka telefoni teel. Täpsemat informatsiooni saab küsida Tööturuameti infotelefonilt 15501 tööpäeviti kl 9.00-17.00.
Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.