"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
KAS ULME VÕI REAALNE TULEVIK – tuulikud majade katustel, klaasrong ja veetakso (0)
17. november 2008

• Kuidas nafta hinnatõusu ajastul odavaimalt oma majja sooja ja valgust saada, säästes seeläbi loodust – seda küsimust lahkasid eksperdid Tallinna visioonikonverentsil “Kas energia on Tallinna kullaauk või viib näpud põhja?”.

• Kuidas nafta hinnatõusu ajastul odavaimalt oma majja sooja ja valgust saada, säästes seeläbi loodust – seda küsimust lahkasid eksperdid Tallinna visioonikonverentsil “Kas energia on Tallinna kullaauk või viib näpud põhja?”.

Maja katustele tuulikud

Visioonikonverentsi moderaator Hardo Aasmäe

Me võitleme kõrghoonete vastu. Võiks asja võtta ka teisiti, ehitage! Aga muretsege sel juhul ise oma maja energiavarustuse eest. Kõrgemal on tuult rohkem, ja selle katusel võiks olla elektrit tootev tuulik.
Riigi ja linna energia säästlikkuse seisukohalt oleks oluline viia ühistranspordi kuupiletid tööandjale erisoodustusmaksu alt ära. Teisisõnu võiks tööandja maksta ühistranspordi kaardid kinni, et töötaja ei tuleks tööle autoga. Praegu on see erisoodustus, nagu mingi luksus. 
Kaugkütte võrgud võiksid Tallinnas olla üks ettevõte ja tootjad võiksid olla erinevad, kellel on ligipääs võrkudele, sest me teame ju, et kui võrgud on tootja käes, siis pole ta eriti huvitatud kokkuhoiust ja tarbija maksab ülekande kaod.
Kui aga võrk ise on eraldi ettevõte, tõenäoliselt munitsipaalalluvuses, ostab sooja kellelt iganes, müüb kellele iganes, siis on täiesti selge, et ta on kogu aeg huvitatud kokkuhoidu investeerima. Sama olukord käib ka veevärgi kohta.

Veetakso, rippraudtee ja klaasrong

Arhitekt Veronika Valk

Kui me räägime Tallinna metroost, siis võiks selle üks ots ulatuda Helsingisse. Metroo võiks ühendada näiteks Kumu ja Helsingi kunstimuuseumid, nii kasvaks nende roll kaksiklinna turismis.
Ammu on käidud välja mõte arendada Tallinnas korralik meretakso süsteem, et need, kes pidevalt Pirita, kesklinna või Kalamaja vahel ummikutes igavlevad, saaksid oma sihtkohta kiiremini jõuda. Osa liikluskoormusest koonduks nii Tallinna lahele, mis ühendab enamiku Tallinna linnaosadest. Tulevikus ehk võiks ühistransport olla üldse maa-õhk-vesi-tüüpi poolprivaatsed kapslid.
Võime ette kujutada ka klaasist kapselronge või köisraudteel liikuvat meretrammi.
Uudne keskkonnaohutu päikese põhimõttel töötav elektrijaam võiks aastaks 2060 olla näiteks Tallinna lahes.
Välja võiks arendada liblikakujulise transpordisüsteemi, mille sõlmpunkt asuks Viru keskuse lähedal ja mis transpordiks “mägede” elanikke näiteks mere äärde.

Reovesi sooja andma!
Riigikogu liige Valdur Lahtvee

Tuleb vaadata, kus on võimalik süsinikuvaba energeetikat rakendada. Tallinnas on selleks kohaks Paljassaare. Sealses veepuhastusjaamas võiks laiendada jäätmemudast ja heitveest sooja ja elektri tootmist. Kopenhaageni linn on osanik elektri tootmises Taani väinade väikestel laidudel asuvate tuulikute abil. Nii väheneb ka laevadel oht karidele sõita, sest tuulikud paistavad kaugelt silma. Ka Tallinna lahes võiks tuulikud vahemadalale püsti panna.

Ummikutest lahti: Minge tööle eri aegadel!
Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd

Eratransporti tuleb asuda Tallinnas piirama. Parkimisnormatiive tuleks vähendada ja suunata jõud rööbastranspordi arendamisse. Tuleb leida rahalisi vahendeid, et linn saaks oma pikaajalisi arengusuundi ellu viia. 
Transpordimured tekivad tipptundidel, mis on ühtsest tööajast tingitud. Miks mitte näiteks tööaegu erinevaks muuta, ja seda ka linnaametites. On ju valdkondi, mis ei vaja ametniku kohalolekut 8.15st 17.00ni.
Ehk jõuab kunagi Tallinn nii kaugele, et hakkab naabervaldade maad kokku ostma, et allutada valdade planeerimisotsuseid mõistlikus, Tallinnale sobivas suunas.

Hea sisekliimaga majale silt

Helsingi Tehnikaülikooli teadusjuht Jarek Kurnitski

Energiat ei või kokku hoida sisekliima arvelt. Renoveerimine ei pea tähendama puuduvat ventilatsiooni ja hallitavaid maju. Vajame energiatõhusat head sisekliimat (soojuse väljastus võiks olla automatiseeritud, majal võiks olla korralik ventilatsioonisüsteem).
Kasutusele võiks võtta sisekliima märgise, mis näitaks, kas maja õhu kvaliteet on korras.
Linn saab energia kokkuhoius eeskuju näidata ja teisi seda tegema keelitada, tehes korda oma koolid ja lasteaiad, need on linna visiitkaart. Neil hoonetel tuleks energiamärgis panna nähtavale kohale. Muu maailma kogemus ütleb, et kui märgised on vähemalt kolm korda kolm meetrit suured, hakkavad need silma küll.

Kaugküte tuleb odavam
TTÜ dotsent Villu Vares

Praegu on muutunud aktuaalseks, kas valida kaug- või kohtküte. Kaugküte on otstarbekas tiheda asustusega piirkonnas, ja Tallinn on seda. Kesklinnas on mõned ühiskondlikud hooned, mis ei kasuta kaugkütet ja see mõjutab natuke ka kütte hinda.
Kaugküte on hea, sest katlamajades saab kasutada odavaid kütuseid. Kohalikud taastuvad kütused võivad olla põhikoormuse kandjad, mitte fossiilsed kütused, mille hind kõigub märksa enam.
Soojust ja elektrit võiks toota koos, praegu seda Tallinnas eriti ei tehta, kuigi Iru elektrijaamas on selleks võimalused olemas.
Eraldi asuvate hoonekomplekside korral on võimalik rakendada lokaalset elektri ja soojuse koostootmist.

Naftahinna tõus paneb autodest loobuma

Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut

Viimase aasta jooksul oleme kõik näinud ja ka omal nahal kogenud, mida tähendab  naftabarreli hinna uperpallitamine. Mida tähendab see meie igapäevasele elule – transpordile, toasoojale, toiduainete hindadele. Eesti kõige suurema omavalitsusena tuleb meil seada küsimus: kas Tallinn on valmis selleks, kui energiakandjate hindade järsk tõus hakkab oluliselt mõjutama inimeste tavapäraseid käitumisharjumusi?
Näiteks mis saab siis, kui kütusehinna tõusu tõttu suureneb järsult ühistranspordi kasutajate arv ning transpordipilt linnas radikaalselt muutub?
Või sooja hinna hüppelise tõusu tõttu hakkavad inimesed loobuma kaugküttest? Selline kogemus on võtta näiteks Jerevanist, kus kaugküttest linnas on üldse loobutud.

Politseile elektrimootorrattad
Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk

Tallinn võiks areneva elektritranspordi osas ette vaadata. Järgmise aasta lõpus algab uue generatsiooni hübriidautode tootmine ja tulemas on viienda põlvkonna elektriautod. Mitmetes Inglise ja USA linnades on munitsipaalpolitsei võinud sellel aastal kasutusele hea kiirendusega elektrimootorrattad. Aga sel juhul on vaja elamurajoonides ja parkimisplatsidel kohti, kuhu stepsel sisse pista.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.