"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
KOLM AASTAT MUUTUSI: Kümned ­remonditud koolid, sajad üürikorterid ja hulgi uusi ­mänguväljakuid (0)
17. november 2008

• Kolme aastaga on Tallinnas palju paranenud, isegi kui me seda oma argitoimetustes sageli ei märka. Pealinn loetleb üles mõned suurimad muutused.

• Kolme aastaga on Tallinnas palju paranenud, isegi kui me seda oma argitoimetustes sageli ei märka. Pealinn loetleb üles mõned suurimad muutused.

Kakskümmend koolimaja remonditud

Koolide remontimise tempo on kolm korda kiirenenud.
Kui varem tehti aastas korda 1-2 kooli, siis tänu erafirmade kaasamisele tehakse viimastel ajal aastas korda oma 5 kooli aastas. “Koolis viibimine muutus juba ohtlikuks,” meenutab Kalamaja Põhikooli direktor Marko Rööpson olukorda enne remondi algust.
Praeguse remonditempo juures õpib juba kaks kolmandikku linna õpilastest värskelt renoveeritud ning moodsa sisustusega koolimajades. Korda on tehtud Nõmme Gümnaasium, Tallinna Ühisgümnaasium, Kalamaja Põhikool, Sikupilli Keskkool, Tallinna 32. Keskkool jpm.

3000 lasteaiakohta

Kolme aastaga on juurde tulnud ligi 3000 lasteaiakohta, mis sisuliselt tähendab 23 uut lasteaeda.
Enamik uusi rühmi avati siiski loomulikult juba tegutsevate lasteaedade juurde. 3-7aastastele lastele on koht enamasti olemas, ent programm “Lasteaiakoht igale lapsele” tahab sündide arvu kasvu tõttu luua juurde piisaval arvul sõimekohti.
Uute lasteaedadena on rajatud Lauliku lasteaed, Kelmiküla lasteaed, valmimisel on Padriku ja Kasekese lasteaiad
Vähem halbu teid

Teedesse on investeeritud kolme aastaga 1,6 miljardit.
Selle tulemusena on muu hulgas vähenenud n-ö halvas korras olevate peatänavate arv Tallinnas kolm korda – 21 protsendilt 8 protsendile, näitas AS Teede Tehnokeskuse uuring.
Esmakordselt tehti tänavu rekordiliselt ehk varasemast 7 korda suuremas mahus korda ka inimeste koduesiseid tänavaid ehk väiketeid ja kõnniteid.
Järgmine aasta lausa kahekordistatakse tee-ehitusele mõeldud summasid, s.o ligi miljardini (906 miljonit).

Kolm tuhat peret sibi­autost vabad

Tänavu said ühiskanalisatsiooni rekordiliselt ligi 1200 peret, sealhulgas ka menulaulja Anne Veski. “Ootan kanalisatsiooni juba 84. aastast,” lausus Veski, kui masinad tema õuele sõitsid. “Ei ole ju normaalne, et 21. sajandil peab veel paakauto käima.”  87aastane Karl Veskimetsa tänavalt ootas enda sõnul aga kanalisatsiooni lausa 55 aastat!
Ka mullu ja üle-eelmisel aastal said kanalisatsiooni kokku ligi kaks tuhat peret, kes säästavad nüüd aastas tuhandeid kroone varem reovee äravedamisele kulunud raha.
Oma kodu linnalt – üle tuhande uue korteri

64aastane Aino Aring (pildil) oli tänavu nende 820 õnneliku inimese seas, kes said linnalt uhiuue üürikorteri.
Kokku on kolme aastaga üürile an­tud 1224 üürikorterit, millega on sundüürnike probleemi lahendamine lõpusirgel.
Programmile “5000 eluaset Tallinnasse” järgneb 2009. aastal juba ka teine, noortele peredele ja spetsialistidele mõeldud elamuehitusprogramm, mille käigus ehitatakse taas tuhat üürikorterit.
Vabaduse väljak saab uueks

Veevulin, lilled ning pingid – selline saab olema uus ja avar Vabaduse väljak.
Koleda asfaltplatsi asemel valmib peagi maa-alune parkla ning platsil saab korraldada nii vabaõhuüritusi kui ka lihtsalt perega aega veeta.
Sadakond uut bussi ja trolli

Teedele on kolme aastaga ilmunud 94 uut ühissõidukit:  bussi, trolli, trammi. Trollid ja trammid on alati madalapõhjalised, mistõttu on sinna kerge siseneda ka lapsevankritega emadel-isadel ja puuetega inimestel.

Kiriku­renessanss, Poska maja ja linnamüür

Kolme aastaga on taastatud ja remonditud kuus kirikut: Jaani kirik, Siimeoni ja Hanna kirik, Rootsi-Mihkli kirik jt.
Samuti on alanud Tallinna kindlustusvööndis üks mahukaim ja keerulisem restaureerimisprojekt – bastionikäikude ühendamine Kiek in de Köki suurtükitorniga. Taastatud on juba Hellemanni torn ja Hellemanni ja Munkadetaguse torni vaheline kaitsekäik.
Tänavu avas uksed ka restaureeritud Jaan Poska maja, aasta varem Nikolai von Glehni palmimaja.
Mänguväljakud, terviserajad ja noortesport

Tallinn rajab kogupere mängulinnakuid, tänaseks on need valminud Stroomi rannapargis, Lasnamäel Vormsi tänaval, Kristiines Löwenruh’ pargis ning Haaberstis Õismäe tiigi läheduses.
Nüüdisajastatud on terviserajad Nõmmel ja Pirital, valmis Nõmme spordikeskus koos välibasseinidega, renoveeritud on suur osa linna staadionitest ja koolide spordiväljakutest. Kolme aastaga on oluliselt suurenenud ka 4-19aastaste noorte arv, kes saavad linnalt 4400 kroonist pearaha – kokku kuni 22 300 harrastajat.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.