"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
DEBATT: kuidas päästa Eesti majandus? (0)
01. detsember 2008

Eesti peaks reformima nii maksusüsteemi kui ka haridus- ja tööhõivepoliitikat. Mida peaks Eesti majan­dusega ette võtma, et olu­kord läheks paremaks? Sellistele küsimuste­le püüdsid vastata majan­dusministeeriumis peetud arutelul kolm ma­jandusministri kogemusega poliitikut. Deba­ti moderaatoriks oli tuntud majandusajakirjanik Aavo Kokk.

Eesti peaks reformima nii maksusüsteemi kui ka haridus- ja tööhõivepoliitikat.

Mida peaks Eesti majan­dusega ette võtma, et olu­kord läheks paremaks? Sellistele küsimuste­le püüdsid vastata majan­dusministeeriumis peetud arutelul kolm ma­jandusministri kogemusega poliitikut. Deba­ti moderaatoriks oli tuntud majandusajakirjanik Aavo Kokk.

Aavo Kokk: Kui majandus on haige, siis milles see haigus seisneb?


Juhan Parts (IRL):
Viimase seitsme aasta jooksul on majandus kogu aeg kasvanud. Praegune olukord on seega meie jaoks halb ja harjumatu.
Põhjusi on kaks. Me elasime väga intensiivselt laenudel. Teine põhjus on globaalsed mõjud.
Ma liigendaks ülesanded kolmeks. Esmalt kõige lühiajalisemad – selleks, et majandus jätkuvalt edasi ei kahaneks. Siin on võtmeküsimus, milline on meie pankade võime ettevõtjaid krediteerida olukorras, kus raha hind on oluliselt kallim.
Teiseks, kuidas hoida Eesti rahanduse usaldusväärsust ehk ühinemine eurotsooniga. Kolmandaks tuleb üle vaadata Eesti ja maailma majanduses toimunud muutused ja otsustada, mis on need pikaajalised sammud, millega majandust kasvule viia.

Meelis Atonen (Reformierakond):
Perpetuum mobilet pole ühelgi elualal ja kindlasti  mitte ka majanduses. Mingil ajahetkel läheb hästi, mingil mitte.
Kogu maailma häda oli meeletu võlgu elamine ja spekulatiivsed tehingud, mis tekitavad katteta raha juurde. Eestis on see paraku võimendunud kahekordseks seetõttu, et üleilmne liigtarbimine ning suurte kohustuste ja riskide võtmine on kattunud meie väikese eduka majandusarengu mulliga.
Üle võimete ei tohi elada kodanik, ettevõtja ega riik. Kui seda juhtnööri täita, poleks keegi hädas. Kapitalism ongi see, et ajuti võidad ja ajuti kaotad, pole võimalik ainult võite korjata. Kui ettevõtjad kaotavad, siis õnnetuseks ka tavakodanikud. Ma arvan, et me täna ei ole mitte selle suure kriisi kõige hirmsamas kohas, me oleme kõige paremal juhul alles poolel teel.

Edgar Savisaar (Keskerakond):
Selles, et probleemid tulenevad kahest allikast, oleme me kõik ühte meelt. Ühelt poolt meie oma majanduse probleemid ülelaenamisest ja ületarbimisest tingituna. Samuti liigne kallutatus kinnisvaraärisse. Teiselt poolt maailma rahaturgude üldine ebastabiilsus. Need probleemid võimendavad teineteist. Konkreetselt väljendub see tööturus, mis ei tööta või on madalseisus.
Kolm nädalat tagasi jäi Tallinna linnas iga päev töötuks 70 inimest. Kaks nädalat tagasi 86 ja eelmisel nädalal 96 inimest.
Töövaidluskomisjonis oli arutusel 1600 avaldust – suurim arv, mis üldse läbi aegade olnud. Tööturg ei tööta ja laenuturg ei tööta, sest pangad on kraanid kinni keeranud. Kolmandaks ei tööta ka kinnisvaraturg.

Aavo Kokk: Kuigi laenude osas peab ütlema, et Tallinna linn tegi hea tehingu ja sai oma laenudele refinantseerimise uskumatult headel tingimustel.

Edgar Savisaar:
Tallinna linn on ka mõnevõrra teises seisus kui teised. Reitinguagentuur kinnitas eile Tallinna linna krediidireitingu samal tasemel, nagu ta oli. Eestil ja Lätil oli see langetatud, samuti Riia linnal.

Aavo Kokk: See on üks väheseid häid signaale (Tallinna hea krediidireiting Moody’se poolt – toim). Nagu mu üks hea tuttav ütles, et kui vanasti hinnati Baltikumi Eesti tugevuse järgi, siis nüüd Läti nõrkuse järgi. Ent küsimus: mida saaks täna kiirelt teha? Mida üks majandusminister saaks valitsusele ette panna?


Meelis Atonen:
Majandusministrina läheksin ma peaministri juurde ning ütleksin, et  riigieelarvet peaks vähendama umbes 6 miljardi krooni võrra. Tänane valitsus vaidleb pigem omavahel, miks midagi teha ei saa. Haridusminister käib ja jagab laptoppe laiali, peaminister räägib, et pensionid kasvavad ikka edasi. Need on täiesti valed signaalid, esimene asi on riigi kulude kokkuhoidmine.
Mida kauem me ebameeldivat otsust edasi lükkame, seda halvemaks läheb. Äripäeva küsimusele, kas katta puudujääki reservidest või laenust, ma vastaksin, et need on ühte moodi väga halvad variandid. Laen tuleb millalgi tagasi maksta ja täna saadakse see pealegi halbadel tingimustel. Ja reservid olid Eestis mõeldud ju pensionireformi läbiviimiseks. Riigil ei ole väga palju võimalusi ettevõtlust ergutada. Riik ei peaks kunagi oma rahaga ka ettevõtjate halbu otsuseid kinni maksma.

Edgar Savisaar:
Praeguse majanduse keeras tuksi mitte riigi ülemäärane sekkumine, vaid pigem see, et loodeti ainult turujõududele. Kuid see on rohkem poliitiline kui majanduslik küsimus.
Esmases järjekorras ma tõstaks üles ekspordiküsimuse. Laenuraha pööritamisest eluaeg ära ei ela, meil on vaja toota oma kapitali, arendada eksporti. Kuidas seda praeguses situatsioonis teha? Näiteks Soome valitsus eraldas Soome riiklikule ekspordikrediidifirmale 1,2 miljardit eurot ekspordiprojektide rahastamiseks. Soome valitsus asus ise nende pankade asemele, kes laenukraanid kinni keerasid.
Teiseks, et soodustada ettevõtjaid eksportima, tuleks teha erisoodustusmaks, mille alt ma võtaks koolituse täielikult välja.
Kui praegu tehakse panus väikefirmadele ja alustavatele firmadele, et nad saaksid eksporditoetust, siis mina söandaksin seda pakkuda ka suurtele firmadele, sest meil on ju vaja, et suur jääks suureks.
Kolmandaks tuleks ettevõtjatega rohkem rääkida. Pärast seda, kui Arengufondi juhtkond tegi rea kohtumisi firmadega, kiitsid ettevõtjad, et riik ja selle esindajad pole nendega kunagi nii põhjalikku ja asjalikku dialoogi pidanud.
Edasi on küsimus tööjõust. Mõni aeg tagasi arvasime, et küllap see, et välisriikides tahetakse meie tööjõudu, leevendab töötust. Nüüd ma enam selles nii kindel ei ole. Kui ma ministrina käisin omal ajal Iirimaal, siis räägiti seal programmist kutsuda põhiliselt Ida-Euroopast igal aastal töötajatena sisse vähemalt 50 000 inimest. Kui ma nüüd küsisin Iirimaa suursaadikult, kas seda programmi rakendatakse, siis raputas ta pead. Sealgi on olukord teine.
Praegu on inimestel ikka see lootus, et küll firma taastub, kuigi käiakse tööl lühendatud tööajaga või ollakse sundpuhkusel. Aga mina ei usu, et lähiaastatel taastub Haapsalu kaablitehas, kus töötab ca 400 inimest, või Viljandi ukse- ja aknatehas.
Inimesed vajavad ümberõpet ja see on juba riikliku tööhõiveprogrammi küsimus.

Juhan Parts:
Peaaegu kõigega, mis eelkõnelejad siin ütlesid, võiks nõustuda.
Õige on see, et ega pankade tegevusse väga sekkuda ei maksa. Vaatamata sellele, et pangad kuuluvad enamikus Skandinaavia pankadele, peaks valitsus looma selgema pildi, milline on nende hetkepoliitika. Ilma pankadeta me kohalikus majanduses reageerida ei saa.
Riigi kulude seis on kriitiline ja defitsiidi kasv võimalik, kui me jätkuvalt kahanemise teel oleme. See on üks kõige kriitilisemaid küsimusi. Siin ei aita enam see, mis avalikkuses on rohkem kõlama jäänud, et 10 miljonit siit ja matusetoetus sealt.
Me peame olema valmis kõikide otsuste, mida me 2006. aasta algusest teinud oleme, peatamiseks või edasi lükkamiseks. Sest disproportsioon riigi tulude võimalikkuse ja sotsiaalsete kulutuste osas on suur.
Me peame oma ettevõtjatega ära leppima, istuma ühe laua taha ja arutama probleemid selgeks. Teine samm on töökohtade loomine ja ümberõppe korraldamine. Lisaks tuleb motiveerida Eesti ettevõtjaid investeerima Eesti sektoritesse, kus nad on tugevad. Ekspordile suunatud ettevõtetele peab valitsus andma värskendatud sõnumeid, tegema paar tuuri Soomes, Rootsis, Taanis, oma olulistel turgudel.

Meelis Atonen:
Õige, et Eestit tuleb reklaamida ja inimesi siia meelitada, aga töökohtade tekkimiseks on vaja investorit. Kui riigi kulusid tuleb vähendada, siis tuleb samal ajal ka tulusid vähendada. Midagi pole parata – Eesti on ettevõtlusele nn mõnusa sihtkoha tiitli käest ära andnud. Me pole enam tulumaksu osas konkurentsivõimelised, sotsiaalmaks on meil alati kõrge olnud. Tegelikult tuleb maksupoliitika üle vaadata sõltumata erakonnast, mis parasjagu võimul.

Juhan Parts:
Tööjõumaksude osakaal on kõrge ja meie maksusüsteem, mida me oleme püüdnud heas valguses näidata, pole enam atraktiivne. Kui me aga kiiruga laseme tulumaksu alla, jättes kõik muu samaks, siis me oleme veel kiiremini pankrotis.
Me peame maksusüsteemi korra veel läbi rääkima. Aga kui me paneme selle parteipoliitilise lipuna püsti, siis me ei jõua lahendusteni.

Edgar Savisaar:
Ma tahaks nüüd Meelis Atoneni toetada, kui ta ütles, et maailmas on kõik nii lihtne. Tegelikult võibki kõiki neid probleeme vaadata ka väga lihtsalt. Küsimus on selles, kas Rootsist tuleb kahele pangale krediidiraha juurde või ei, ja see otsustabki kõik. Järgmisel aastal on meil vaja refinantseerida üle poole ettevõtetele antud laenudest ehk umbes 100 miljardit krooni. Muidugi võib Rootsi maksumaksjal tekkida küsimus, miks ta peab finantseerima Eesti ettevõtlust. Seoses sellega ongi ettevõtjad arvanud, et reserv tuleb Eestisse tuua ja üldse kogu vaba raha, mis asub väljaspool Eestit.
Kui me ükskord majanduskriisist välja tuleme, siis tekib küsimus, kust tuleb uus kapital. Aga on ju teada, et see kapital on araabia maades, Hiinas, Venemaal. Mõne aasta pärast on see iga valitsuse sõlmküsimus.

Aavo Kokk: Millised oleksid need sõnumid, mida me peaksime maailma saatma? Millised oleksid reformid, mis tuleks läbi viia?

Juhan Parts:
Seda on nimetanud ka teadmistepõhiseks majanduseks. Haridussüsteemi nüüdisajastamine ja selle toomine tegelikule majandusele lähemale on väga oluline. Kui noored ei pühendu tehnilistele erialadele, siis meie majanduse valikud kitsenevad.
Ka haldusreformi küsimus on väga tähtis küsimus. Me oleme 1,35miljoniline rahvas ja peame selgeks tegema, millist riiki me suudame üleval hoida. Mitte, kas ta on õhuke või paks, vaid kas ta on toimekas ja tervele mõistusele kohandatud.

Meelis Atonen:
Kui tänasel hetkel on Eestile kiiresti vaja imidžimuutust, siis need sammud, mida Juhan Parts kirjeldas, kiiret abi ei anna.
Eesti riik on potentsiaalseid kõrgharidusega töötuid aastaid kasvatanud. Riik peaks oma koolitustellimust rohkem sihtima ja selle alusel raha jagama. Peaminister teatas alles hiljuti, et anname pea igaühele kõrghariduse. Ilus küll, aga lõpptulemusena on villa vähe.
Kui Eesti suudaks praegu tööjõumaksu vähendada ja sellise eelarve teha, mis järgmise aasta lõpuks defitsiidis pole, siis maailmas vaadatakse meie poole, et Eesti on üks paindlik ja tugev riik ja siia võiks oma raha tuua. Arvamus, et tulumaksu langetamisega me läheme pankrotti, on sügavalt ekslik. Keskkonnamakse ja muid kaudsed makse võib tõsta ja ongi tõstetud.

Edgar Savisaar:
Esmalt kaudsetest ja otsestest maksudest. Miks siis on ikka nii, et omavalitsuste eelarve tuleb paremini kokku kui riigieelarve? Eks sellepärast, et üks on üles ehitatud otsestele maksudele, teine kaudsetele.
Ma ei kardaks defitsiidi pärast. Kui defitsiit või laenud on selleks, et need ära süüa, siis on see kindlasti kahjulik. Et kriisist välja tulla, siis ma ei lööks risti ette ka defitsiidi ega laenuvõtmise ees.
Ameerikas arutatakse küsimust sellest, et toetada USA autotööstust. Kuid viimane peab enne ära tõestama, mis on see äriplaan, millele ta tugineb. Autotööstus peab veenma riiki ja valitsust, et nad toetusega oskavad ka midagi mõistlikku peale hakata. Nii on meil ka.
Ma tahaks julgustada reformide läbiviimist, need on hädavajalikud ja kui me tunnustame vajadust reformide järele, siis sisuliselt tunnustame ka seda, et riigil on ülim aeg otsustada majandusse sekkumine ja selles osalemine. Peale ekspordi tuleb teha ka tööturu-, laenujärelevalve ja elamispindade reform. Kui kõik need ellu viia, siis saab majandus sellise algkiirenduse, et me suudame kriisiga toime tulla.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.